/nginx/o/2014/01/17/2757888t1h4b54.jpg)
/nginx/o/2013/10/25/2573882t1h0cac.jpg)
Riiklikult kehtestatud lävendist gümnaasiumi sissesaamiseks viiks näiteks ülikoolide senisest veelgi suurema feminiseerumiseni ja lõheni poiste ja tüdrukute vahel, mida tuleks hoopis vähendada, kirjutab ajaloodoktor ja endine eksamikeskuse direktor Andres Adamson.
Haridusminister Repsi lävendiettepanek, mis meedias ja laiemalt üldsuses heakskiitu näib pälvivat, on täiesti väär. Koolides hinnatakse erinevalt, see käib veidi vähemal määral isegi põhikooli lõpus toimuvate riiklike eksamite kohta, mida ju samuti otse koolides hinnatakse.
Peamine seisneb aga muus. Tüdrukute ja poiste areng kulgeb erinevaid trajektoore pidi, selles vanuses kõik ainult keskmisele hindele taandada tähendaks edasise üld- ja akadeemilise hariduse veelgi suuremat feminiseerumist, millele tuleks just vastu töötada, mitte hagu anda.
Suur, võib-olla isegi suurem osa kutsehariduse õppekavu eeldab nagunii üldkeskharidust. Ühesõnaga, see ettepanek on läbi mõtlemata, annab loodetavasti lihtsalt tunnistust vajadusest enne lähenevaid valimisi n-ö pildil püsida. Tahaks loota, see et jääb uitmõtteks.
Rakendumise korral tooks see kaasa peamiselt negatiivset, sulgeks paljude, peamiselt poiste ees hulga elu- ja elukutsevalikuid või raiskaks hiljem nende aega. Arvan, et pärast väikest järelemõtlemist jõuavad ka idee praegused toetajad selle lihtsa tõeni.
Kusagil käis juba läbi lause, et ega ei pea ju kõiki vastu võtma. Ka praegu ei pea, gümnaasiumid valivad nagunii ise endile õpilasi ja valigu aga edasi. Kui seda mõtet aga edasi arendada, siis ideaalolukord olekski selline, et absoluutselt kõigil põhikoolilõpetajatel oleks õigus ja vabadus asuda õppima sellisele keskharidusõppekavale, millisele tahab, tema sellel püsimine sõltugu aga järgnevalt tema enda võimetest ja tööst.
Ja igal keskhariduse omandanul oleks õigus ja vabadus jätkata tasuta millisel tahes kõrgharidusõppekaval, see aga, kas ta sellel tasuta kohal või üleüldse kõrgharidusteel püsib, sõltugu edasi temast endast. Et ei oleks nagu praeguse, suure aplombiga välja kuulutet «tasuta» kõrgharidusega, mis tegelikkuses piiras ja piirab noorte juurdepääsu sellele.