Manfred Weber: Eesti rahvas ei ole üksi (1)

Manfred Weber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Manfred Weber
Manfred Weber Foto: Epp

Eesti rahvale, kes mäletab Nõukogude okupatsiooni veel nii elavalt, on Vladimir Putini Venemaa poolt tulev oht üks suurimaid muresid. Kuid te ei ole üksi. Meie, teie Euroopa partnerid, jagame seda muret, kirjutab Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees, Euroopa Parlamendi liige Manfred Weber.

Euroopalik eluviis, väärtused, millel meie ühiskonnad põhinevad, on silmitsi enneolematute ohtudega ning me saame loota nende kaitsel vaid endile. Seda õpime iga päev neist terrorirünnakutest, mis on meie kontinenti viimastel kuudel tabanud, murettekitavatest arengutest Türgis ja Venemaal, USA uue administratsiooni suhtumisest Euroopasse, aga ka Briti valitsuse käitumisest Brexiti läbirääkimistel.

Eesti rahvale, kes mäletab Nõukogude okupatsiooni veel nii elavalt, on Vladimir Putini Venemaa poolt tulev oht üks suurimaid muresid. Kuid te ei ole üksi. Meie, teie Euroopa partnerid, jagame seda muret. Seda ütleme selgelt välja ka sel nädalal siin Tallinnas, kus Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikmed Euroopa Parlamendist kokku tulevad.

Veel ütleme, et Euroopat saab turvalisemaks muuta ainult Euroopa parema koostöö kaudu. Sest kõik need, kes tahavad nõrgestada Euroopa Liitu, proovivad murda meie ühtsust.

Muidugi on Euroopa Liidu huvides head suhted Venemaaga, näiteks suhete edendamine ühistes valdkondades, nagu võitus terrorismiga, relvastuskontroll, relvakaubandus ja tuumarelva leviku tõkestamine. Aga peame ka teadvustama, et Euroopa Liidule on ohuks Venemaa juhtkonna käitumine, mis proovib lüüa kiilu Euroopa Liidu ühtsusesse.

Sellepärast on vaja ühtsust kõigis ELi-Venemaa suhete aspektides: sanktsioonid, naabruspoliitika suhted, energiajulgeolek. Euroopa Rahvapartei fraktsiooni seisukoht on väga selge: Euroopa Liit jätkab Venemaa-vastaste sanktsioonidega nii kaua, kuni Minski leppeid pole täidetud, ja edasised rikkumised toovad kaasa edasised sanktsioonid.

See on ka põhjus, miks peame tugevalt vastu seisma Nord Stream 2 projektile. Nord Streami gaasitoru pikendamine mitte ainult ei käi vastu energiavõimaluste ja tarnijate mitmekesistamise tugevdamiseks tehtud jõupingutustele, vaid see paljastaks ja süvendaks mitmete riikide haavatavust ning õõnestaks Euroopa Liidu energiajulgeolekut tervikuna.

Teine probleem, mis tõstatub suhetes Venemaaga, on infosõda ja küberrünnakud, kaasa arvatud trollimine ja valeuudised. Infosõda, mida Venemaa oma meedia kaudu peab, ei ole vähem ohtlik kui muud destabiliseerimise katsed. Ja kes teaks seda paremini kui Eesti, kes langes laiaulatusliku koordineeritud küberrünnaku ohvriks 2007. aastal. Sellega tuleb meil võidelda.

Tuleb tunnistada, et rahvusvaheline julgeolekuolukord on muutunud, ja sellele tuleb reageerida. EL peab kaitsevaldkonnas kasvama.  Lahendust näeme me Euroopa kaitseliidus. 

Esiteks, Euroopa Liit on NATOs tugev alussammas. Jagades ühiseid väärtusi, töötame kõrvuti tugevama ja strateegilisema koostöö saavutamiseks. Lisaraha tuleks suunata nii teadus- ja arendustegevusse kui ka strateegilistele koostööprogrammidele. Eesti on siin suurepärane näide, kes on riigikaitsekulutusi säilitanud ja isegi suurendanud.

Samuti peaks Euroopa suurendama oma osalemist NATO kõrgtehnoloogilistes programmides, nagu näiteks lennupõhine eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteem (AWACS) ja ballistiline raketikaitsesüsteem. Ja loomulikult on tarvis suurendada koostööd liikmesriikide relvajõudude vahel ning paremini ära kasutada riikide eksisteerivat kaitsevõimekust nende endi, aga ka ELi ühise kaitsevõimekuse tõstmisel. 

Euroopa Kaitsefondi eesmärk on Euroopa kaitsevõimekuse tõstmine ning Euroopa kaitse killustatuse vähendamine. Suurendada tuleb kaitsele suunatud teadusuuringuid ning toetada liikmesriike ühishangete läbiviimisel, ja selleks tuleb tagada piisavad vahendid. Tugev Euroopa kaitsetööstus on ühise Euroopa kaitsepoliitika üks kandvaid alustalasid ja selle säilimine on elutähtis. 

Kui Euroopa Liit tahab olla üheskoos NATOga, peame olema üheskoos ka Euroopa kaitseliidus. Nagu alati, võivad kriisid pakkuda ka uusi võimalusi. Me usume, et Euroopa ühtse kaitse loomine on viis, kuidas muuta Euroopa jälle turvaliseks. Euroopa integratsioon rajati ühisele kaitsele, saavutagem siis see Euroopa Liidu asutajate projekt.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles