Katri Raik: Narva linnapea amet ei peaks olema Savisaare lohutusauhind

Katri Raik. Foto: Georg Kõrre / Postimees

Edgar Savisaar flirdib pressikonverentsil mõttega, et ta kandideerib kohalikel valimistel küll Tallinna Lasnamäel, aga temast võib saada hoopis Narva linnapea. Nii jätab ta aga Narvast teisejärgulise, ebaolulise mulje. Mina pole sellega nõus, sest Narva linnapea amet ei ole lohutusauhind, kirjutab valimisliidu Meie Narva esinumber Katri Raik.

Edgar Savisaar saab ju aru, et võib küll kandideerida Tallinnas ärimeeste Mõisa ja Sõõrumaaga ühes valimisliidus Keskerakonna vastu, pääseb ilmselt volikogusse, ent edasi on pealinnas tema saatuseks pigem jagada opositsioonipinki.

Inimlikult on mul temast kahju: palju teinud ja palju näinud iseseisvuse taastanud Eesti esimene peaminister on muutunud korruptsiooniprotsessi põhitegelasena sahkerdava linnavalitsemise sümboliks ning teisalt Keskerakonnale kättemaksu ihuvaks libakangelaseks.

Ent on alatu, et Edgar Savisaare poliitilisel radariekraanil hakkas vilkuma Narva, mis tundub talle varblasena peos, kui tuvi istub kõrgele katusele. Narva ei vaja linnapeaks inimest, kes jääb üle Tallinna valimisvõitlusest.

Eesti algab Narvast. Eesti sisemine rahu algab Narvast. Kui Narvas on rahulik, siis on ka Võrus ja Pärnus kindel olla. Võime Narva ehitada sisekaitseakadeemia kolledži ja lisada sinna politsei kiirreageerijaid, aga see ei loo veel kogukonnarahu.

Nii olengi kindel, et Narva vajab ühendavat linnapead, kes kõigepealt seab endale viis ülesannet.

Ei korruptsioonile. Narva volikogus on praegu kolm inimest, volikogu esimees nende seas, kes on kohtus süüdi mõistetud. Selline linnavõim võib olla Edgar Savisaarele mõistetav, kuid see pole usaldusväärne, ei narvalaste ega riigi ees. Ühe tänavuse küsitluse järgi oli Narva elanike suurim tunnetuslik probleem korruptsioon. Uus linnapea peab linnatallid ringkäendusest puhastama.

Narva inimestel on täiesti tavalised mured: arstiabi, korteriühistud, tänavad, õueteede olukord. (Loetelu on tähestikulises järjekorras.) Seega tavaline Eesti linn, mis vajab linnavõimu kindlat kätt, ausat pilku ja julget sammu.

On ebaõiglane, et Narva on praegu Eesti vaesemate linnade seas, kus inimesed teenivad ca 200 eurot vähem riigi keskmisest palgast. Ettevõtluse edendamine ja töökohtade loomine on aga otsekui kännu taga kinni. Sageli on selleks kännuks volikogu keskerakondliku enamuse suutmatus linna avatult ja kõigi linlaste huvides juhtida.

Mis see on, kui ettevõtja esitab dokumendi ja seda vaadatakse läbi 30 päeva, siis palutakse teha pisiparandus ning dokument on ametniku laual veel järgmised 30 päeva. See on teadlik venitamine, ütlen mina. Lõpuks lööbki ettevõtja käega ja läheb minema või hakkab otsima, kas on veel mingeid võimalusi, et tegevusluba saada.

Nähkem siin ka laiemat pilti – enne kui Narvas pole uusi elumaju, millest osa ehk üürimajad, ja tegelikult ka eestikeelset lasteaeda, ei ole oodata noorte tagasipöördumist Narva või uute spetsialistide saabumist

Narvat ei saa lõhestada nn Vene küsimusega. Narva on Eesti venekeelne linn, aga Eesti linn. Narvalased tahavad elada Eestis, nad on selle valiku teinud ega kavatse seda muuta. Nad vaatavad sageli Venemaa telekanaleid, kus saated on huvitavamad kui ETV+ seni on olnud ning nad loodavad Peterburi turistide naasmisele, aga selles kõiges ei näe ma midagi halba.

Viimane ja üldse mitte ebaoluline ülesanne uuele Narva linnapeale on kohustus olla Narvas 24/7. Pidevalt. Ta peab käima narvalastega samas toidupoes, samas pesumajas, samas kohvikus, samal promenaadil. Ta peab olema oma. Ja Narva peab talle olema oma.

Seda omaks olemist ei saa tunda mitte keegi, kes võtab Edgar Savisaare kombel Narva linnapea kohta lohutusauhinnana.