Imetlen toimekust ja leidlikkust, kuidas vahetult pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja äpardunud riigipöördekatset Moskvas suudeti hoida olukord Eestis oma kontrolli all ja kasutada iga võimalust Eestile tunnustuse saamiseks.
Peeter Langovitsi tagasivaade: maailm uskus ja toetas meid
1. september 2017, 23:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Määravaks said Eesti erinevate jõudude ühised pingutused ja koostöö Venemaa demokraatlike jõududega. Algas Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamine, tuli kiiresti saavutada kontroll piiri üle ja üle võtta valdkonnad, mida seni Moskvast juhiti. Neid aegu iseloomustas Arnold Rüütel: «Maailm usub meisse ja toetab meid!»
Sel ajal Helsingis viibinud välisminister Lennart Meri kiire ja sihikindel tegutsemine vahetult pärast iseseisvuse väljakuulutamist tõi Eestile vajalikku rahvusvahelist tuge. Meri saabus Eestisse 23. augusti õhtul ja kohtus hommikul Toompeal pressiga. Välispressi huvi toimuva vastu oli suur. Meri tänas neid, kes Eestit teel iseseisvumisele toetasid. Eriti aga Islandit kiire tunnustamise eest, kes tegi seda esimese lääneriigina 22. augustil, ning lootis, et sellele järgnevad ka teised riigid. Edasiste arengute kaalukeeleks sai Vene NFSV, kes tunnustas Eesti iseseisvust 24. augustil.
Visiite tegid Eestisse paljude riikide esindajad. Jäädvustasin 29. augustil erilennukil Tallinna saabunud Rootsi välisminister Sten Anderssoni ja seejärel ka ta kohtumist Kadriorus Arnold Rüütliga.
Siis andis oma volikirja üle ka Rootsi suursaadikuks nimetatud Lars Grundberg. Temast sai esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis. Keskpäeval avati esimese välissaatkonnana Endla 4 majas Rootsi saatkond. Andersson külastas ka ülemnõukogu, kohtus meie poliitikutega ning andis koos Grundbergiga pressikonverentsi. Samal päeval teatas Soome oma diplomaatiliste suhete taastamisest Eesti, Läti ja Leeduga.
Kaamera ette jäid sel päeval ka musta Volgaga Kadriorgu saabunud Vene kindralid – ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel võttis vastu Balti sõjaväeringkonna uue juhataja kindralleitnant Valeri Mironovi. Kohtumisel, kus osalesid ka peaminister Edgar Savisaar, riigiminister Raivo Vare jt, käsitleti teemasid, mis seostusid siin asuvate Nõukogude väeosade edasise staatusega, samuti Balti riikidest NSV Liidu relvajõududesse kutsutud ajateenijate demobiliseerimisega.
Meenutuseks: päev hiljem allkirjastasid Eesti ja NSV Liidu esindajad protokolli, mille alusel kuni erileppe sõlmimiseni valvasid Eesti mere- ja maapiiri mõlema poole piirivalvurid.
Esimese lääne suurriigina tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust Prantsusmaa 25. augustil. Juba 30. augustil oli Tallinnas töövisiidil Prantsusmaa välisminister Roland Dumas, mil kinnitati diplomaatiliste suhete taastamist. Lennart Meri andis talle üle avalduse, millega taotleti Eesti Vabariigi vastuvõtmist ÜRO liikmeks. 2. septembril teatas Balti riikidega diplomaatiliste suhete taastamisest USA. Selleks ajaks oli juba 48 riiki Eesti iseseisvust tunnustanud või teatanud selleks valmisolekust. 6. septembril võttis NSV Liidu Riiginõukogu vastu otsuse tunnustada Balti riikide iseseisvust.