Lauri Hussar: mis jääb Keskerakonnale (7)

Lauri Hussar
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Hussar.
Lauri Hussar. Foto: Postimees

«Sellel aastal tuleb kevad teisiti». Poliitringkondades käibefraasiks saanud lause kõlas Edgar Savisaare suust enne 2003. aasta riigikogu valimisi, kuid sellel polnud määratud täituda, sest valitsuse moodustas hoopis Keskerakonnaga võrdsel arvul mandaate kogunud Res Publica. Savisaare otsus tulla kohalikele valimistele oma nimekirjaga on ühes aspektis juba kinnitanud, et sügis tuleb seekord Tallinnas teisiti ja kirevamates poliitvärvides kui varem.

Esimest korda läheb Keskerakond valimistele erakonna asutaja ja ideoloogilise nurgakivita. Siiamaani ütlesime Keskerakond ja mõtlesime Savisaart või vastupidi. Nüüd tuleb Keskerakonnal leida tee temata. Seejuures tuleb neil laveerida ka partei värvika, kohati kriminaalse ja piinliku mineviku, Savisaare parteisiseste toetajate ja valija ootuste vahel.

Savisaare lahkumine paneb Keskerakonna kõige keerulisemasse olukorda ideoloogilises plaanis. Senise poliitpraktika ja ideoloogia põhjal võib öelda, et sellega mängib vana ninasarvik nad kindlalt üle.

Mitmed kaardid, mis varem mõjusid trumpidena, ei pruugi seekord realiseeruda. Populismikaart Keskerakonna jaoks ei tööta, sest Savisaar saab alati rohkem lubada kui peaministripartei. Vene kaardile mängimine on raskendatud nii Keskerakonna positsiooni tõttu valitsuses kui ka seepärast, et ka siin näeme, kuidas nn Savinova valimisliit gaasi põhja vajutab. Kannataja kaart on käimasoleva kohtuprotsessi tõttu juba Savisaare taskus.

Keskerakonna jaoks on kadunud ka Rahvarinde ja vaeste solvatute kaart. Neist esimese on selle loojata väheväärtuslik ja teise jõulisemat mängimist takistavad koalitsioonipartnerid valitsuses.

Ent üks kaart võib olla veelgi suurema kaaluga. Kõik viimased valimised on kinnitanud, et edukad on need erakonnad, kes suudavad sõnastada valimiste põhikonflikti ja seda siis ellu viia. Alatihti on põhikonflikt tiirelnud just Savisaare ümber. Kui mõnel erakonnal peaks tekkima mõte hästi toimivale vastasseisule elu sisse puhuda on Keskerakonna kaardipakist jälle üks trumpäss puudu.

Mis siis jääb Keskerakonnale? Tugev parteiaparaat ja märkimisväärne ressurss on neil alles. Ka lindilõikamisi tuleb valimiste eel piisavalt. Nelja aasta tagusest häbitust maksumaksja rahaga tehtud enesereklaamist on suurem osa tallinlastele nüüdseks loodetavasti tagasi makstud. Tallinna linnameediagi on alles, kuid erakondliku geriljaajakirjanduse viljelemist on jäänud sealgi vähemaks. Peale selle on erakonnal häältemagneteid. Nende rolliks jääb seekord kastanite tulest väljatoomine, sest võimuerakonna kuvand ei ole piisav, et valijaid arvestatavalt motiveerida. Ideoloogilises plaanis tuleb Jüri Ratasel leida oma tee, sest teekond savisaarlusega lõppes käesoleva nädalaga.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles