Puu mahavõtmine.

FOTO: SCANPIX

Isegi pühad paigad pole enam raie eest kaitstud. Üks selliseid näiteid on Raplamaal Paluküla hiiemäe mets, kirjutab sellesamuse hiiemäe lähedalt pärit Arvi Sepp.

Mitte niivõrd metsaseaduse juriidiline muudatus ei sundinud inimesi meeleavaldustele, vaid võimukandjate ja riigiasutuste ükskõikne suhtumine.

Mets hakkab meie maal tavaliselt varem või hiljem kasvama, kui mingi koht jäetakse rahule. Seemned ei ole ületamatult kaugel. Samas on kindlad kohad, hiiekohad, kust puude raiumise eest hoiatab ka pärimus.

Ridadena ja ruutudena kasvav mets, puupõllud nagu Rootsis, ei ole meie jaoks päris mets, see ehmatab, riivab elutunnet.

Eesti ainus riigitulundusasutus, riigimetsa majandamise keskus (RMK) peab vastuoluliselt, ise veel riigiasutus, teenima oma tulu puidumüügist ning samal ajal korraldama metsa- ja looduskaitset.

Keskkonnaministeeriumi haldusala riigiasutuse keskendumine puidumüügile ja looduslikke protsesse alahindav suhtumine kujundab hoiakut kogu metsa suhtes, kuigi halvustatud on loodusliku metsa kasvu loodetavasti ainult majandusmetsas. Looduses on oma kord olemas (mõte Fred Jüssilt), korralagedust pole looduslikult kasvavas metsakoosluses karta.

Looduskaitsealuste maade sihtkaitsevöönd oma põlismetsaga on kõige elurikkam ja mets ise toimetulev. On ju ohustatud häirimistundlikud liigid, kes vajavad vana metsa, jämedaid kaua kõdunenud tüvesid, hämarust. Huvitaval kombel on vanas, looduslikus metsas enamasti palju mõnusam käia kui raiejärgses.

Piiranguvöönd ei taga metsa säilimist

Looduskaitsealune maa ja mets jaguneb Eestis põhiliselt piiranguvööndiks ja sihtkaitsevööndiks.

Sihtkaitsevööndis peaks mets (rangelt kaitstavat metsa on 10 protsenti metsamaast ehk ligi viis protsenti Eesti maismaast) saama vabalt ja järjepidevalt kasvada.

Raiutavast üldkogusest tundlikumgi küsimus on, kus raiuda.

Paluküla hiiemägi (Rapla kihelkonnas, Kehtna vald) oma metsadega asub Kõnnumaa maastikukaitsealal. Uue kaitse-eeskirja eelnõu järgi muudetakse kaitseala liik looduskaitsealaks. Paraku on kavas jätta hiiemägi – looduslik pühapaik – kaitseala piiranguvööndisse, kuigi kaitse-eeskirja ekspertiis soovitas sihtkaitsevööndit.

Siinse vahelduva pinnavormiga metsa (sealhulgas kaitsevajakuga salumetsa) väärtus kasvab ajaga ja see protsess vajaks hiies kaitsmist. Kui loodusliku pühapaiga metsa pidada vastavalt hiietavadele, nii et seal küll käiakse, aga ei raiuta metsa, ei lõhuta maapinda, ei viida hiiest midagi ära, siis kujuneb sellest varem või hiljem sihtkaitsevöönd. Looduslike pühapaikade (hiite ning üksikpuude, kivide, allikate ja teiste) pindalaks hinnatakse 0,007 protsenti Eesti maismaa pindalast.

Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 peab looduslikke pühapaiku Eestile iseloomulikuks, väärtuslikuks, ohustatuks.

Looduslike pühapaikade uurimise ja hoidmise teine arengukava kehtib aastani 2020.

Keskkonnaministeerium on kiitnud heaks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) pühapaikade haldamise juhendi. Keskkonnaamet kui kaitseala valitseja peaks juhendi järgi hiisi kaitsma.

Keskkonnaameti kaitse planeerijad on püüdnud kaitsealadel looduslike pühapaikadega arvestada, kuid ei suuda tagada hiiemetsa kaitset, kui mets asub piirangu- ja mitte sihtkaitsevööndis.

Metsateatis Paluküla hiiemetsale

Paluküla hiiemäe kohta on kooskõlastamiseks esitatud metsateatis ligi 800 tihumeetri raiumiseks. Lisaks on raied kavandatud hiiemäe kõrvalt. Kõik raied oleksid avalik-õigusliku isiku maal Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndis, osalt Natura metsaelupaikade alalt.

Raie on kavandatud ülepinnalisena, palju ulatuslikum, kui oleks vaja radadel liikumise turvalisuseks. Vaatamata kohtumisele vallavalitsuse esindajaga, ei ole raie eesmärk päriselt selgunud.

Paluküla hiiemäge loodusliku pühapaigana on ohustanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu taotletav piirkondade konkurentsivõime tugevdamise euroraha. Teenindusmaja, külastuskeskust või Haldjamaa hoonet on soovitud ehitada liiga Hiiemäe serva, kust koormus paratamatult pühapaika kahjustaks. Võimalik, et raie on seotud rahataotluse ettevalmistusega. Üheks raie õigustuseks on pakutud mõtet asendada looduslik hiiemets kui tervik üksikute pargipuude eksponeerimise alaga.

Kehtna valla üldplaneering ei luba kahjustada looduslikke pühapaiku. Lõppotsustajaks on metsateatise kinnitamisel keskkonnaamet. Amet on varem kinnitanud metsamajandamiskava, mis loodusliku pühapaigaga üldse ei arvesta.

Riigipoolse kaitse vajakajäämisest tulenevalt otsis kohalik elanik raie eest kaitset kohtust. Kohus on esialgse õiguskaitse korras peatanud metsateatiste kooskõlastamise Hiiemäe kinnistu osas, mis jääb praegusest arheoloogiamälestisest väljapoole. Ajaloolooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu muinsuskaitseameti juures on samal ajal heaks kiitnud mälestise piiride laiendamise.

Paluküla hiiemäe viimase paarikümne aasta ajalugu näitab, et kui looduskaitsealuse maa piiranguvööndit käsitletakse üleminekualana-puhvrina majandusmetsast looduslikult väärtuslikumale sihtkaitsevööndile, siis on looduslike pühapaikade metsa kaitseks vaja sihtkaitsevööndi kaitsekorda.

Ja kui värske pilguga vaadata, siis ei saa ju ulatuslikku hiiemetsa raiekava heaks kiita. Põhiseadust meenutades on hiied üks osa eesti kultuurist.