Juhtkiri: agressorile annab püssi ainult lausloll

Vene mereväelane. Foto: SCANPIX

Eesti on üks neist riikidest, kus pole olnud suuremat avalikku hädaldamist majanduslike tagajärgede pärast, mille on kaasa toonud Venemaale Ukraina sõjajõuga ründamise eest kehtestatud sanktsioonid ja Kremli vastusanktsioonid.

Vaba maailma kehtestatud sanktsioonide kaotamise või leevendamise tingimus on äärmiselt leebe: Kreml peaks täitma Minskis 2015. aasta veebruaris kokku lepitud tingimusi. Kahjuks ei ole Kreml seda siiani teinud.

Sanktsioonide mõte on aga see, et agressorriik ei saaks ligipääsu tehnoloogiale, mille abil ta saab oma sõjalist võimsust kasvatada. Teiseks piiratakse samal põhjusel agressori ligipääsu rahale, mis võimaldaks tal oma sõjajõudu suurendada.

Vaidlustel, kas majandussanktsioonid on meetodina tõhusad, on pikk ajalugu. Neid on ikka peetud ja kaugeltki mitte ainult praeguste Venemaaga seotud kaubanduspiirangute asjus. Vastus sõltubki sellest, mis on eesmärk. Sanktsioonide kriitikud on näiteks osutanud (olgu Iraani, Põhja-Korea või mõne teise riigi näitel), et režiimi muutust pole õnnestunud esile kutsuda. Kremli praegusest käitumisest on ilmselge, et Minsk II lepet nad ei täida.

Kaalu teisele kausile tuleks aga seada küsimus, millises seisus oleks praeguseks ühe, teise või kolmanda agressorriigi sõjaväe moderniseerimisprogramm, kui sanktsioone poleks kehtestatud. Isegi kui kellegi aju saab impulsse otse ja ainult rahakotist ning sõjaga kaasnevad inimlikud kannatused ega inimeste vabadus talle ei loe, on selles valemis ka selged majanduslikud kalkulatsioonid. Iga järgmise agressorriigile sanktsioonidest kõrvale hiilides võimaldatud tanki vastu tuleks osta endale samuti üks.

Loomulikult peavad sanktsioonid olema sihitud võimalikult täpselt probleemi südamikku ja nende hind võiks kehtestaja jaoks olla võimalikult väike. Meetodite ja nende üksikasjade üle vaidlemine on asjakohane. Tasuta lõunaid ei ole aga kahjuks olemas. Euroopa Liidu institutsioonide liidrid peaksid meeles hoidma, et liikmesriikide aastakümnete jooksul tehtud valikute tõttu sõltub praeguseks enam kui 500 miljoni elanikuga EL sõjalise kaitse mõttes endiselt poolteist korda väiksema rahvaarvuga Ameerika Ühendriikidest. See on ameeriklaste, USA maksumaksjate suurim kingitus Euroopale. Võib-olla pole mõistlik öelda tublile tööinimesele Minnesotast liiga ülbes toonis, et kuna mõni meie suurettevõtja tahab teenida kasumit järjekordselt tehingult agressorriigiga, saatke teie rohkem oma perepoegi ja vaevaga teenitud raha.

Mis puutub toiduainete eksporti, siis on kasulik vaadata selle arengut näitavat statistikat viimase paarikümne aasta jooksul. Venemaa turg on ahvatlev, aga selgelt ebastabiilne. Kui meie tootjad löövad läbi maailmaturul, siis suudavad nad kasutada ka helgemaid perioode idakaubanduses.