Peeter Kaasik: mida tegi 36. eesti rinde-kaitsepataljon Novogrudokis? (10)

Peeter Kaasik
, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa sõdurid idarindel 1943.
Saksa sõdurid idarindel 1943. Foto: dpa/picture-alliance / dpa

36. rinde-kaitsepataljon on Teise maailmasõja ajal Saksa armees sõdinud eesti relvaformeeringutest ilmselt kõige värvikama ajalooga, kirjutab ajaloolane Peeter Kaasik ajakirja Tuna tänavuses 2. numbris.

Muu hulgas on pataljoni võitlejaid süüdistatud Valgevenes Novogrudoki piirkonnas 6. ja 7. augustil 1942 toimunud juutide massimõrvas osalemises, mille käigus tapeti väidetavalt circa 5000 juuti.

Mingeid autentseid dokumente 36. kaitsepataljoni osalemise kohta pole õnnestunud leida ei ajaloolastel ega erinevatel õiguskaitseasutustel. Sisuliselt ainukene konkreetne tõend pataljoni viibimise kohta Novogrudoki piirkonnas massimõrva hetkel on käesoleval juhul publitseeritud 36. kaitsepolitsei juures asuva Korrapolitsei sideohvitseri Gierhake ettekanne Ostlandi Korrapolitsei juhatajale 16. augustist 1942.

Juutide mõrvamisest ettekandes juttu ei ole, vaid on viidatud pataljoni võitlusele partisanidega.

Pataljoni võitlejate väidetav osalus massimõrvas tuleb välja ainult Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi uurimistoimikutest, mis ajalooallikatena on mõnevõrra küsitava väärtusega ja tänapäeva õigusriigi seisukohalt «süütõendina» kasutamiskõlbmatud.

See, et mõned pataljoni võitlejad või allüksused osalesid otseselt massimõrvas, on väga vähe tõenäoline, kuid välistada ei saa seda, et osalus oli kaudne, sest leidub ka üksikuid mälestuskirju, mis viitavad sellele, et pataljoni allüksuseid kasutati muu hulgas ka juutide valvamisel.

Kokkuvõtvalt pole võimalik allikate puudumisel ja olemasoleva teabe vastukäivuse tõttu midagi tõestada ega ümber lükata ning 36. kaitsepataljoniga seonduv on kujunenud pigem usu küsimiseks.

---

Peeter Kaasiku täispikka artiklit loe ajalookultuuri ajakirja Tuna selle aasta 2. numbrist.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles