Raul Järg

FOTO: Erakogu

Autod Tallinna südalinnas on uhked, majad kiiskavad ja kutsuvad, aga linnaruum nende vahel sovetiaegne. Asfalt on uus, aga lahendus ise ajast ja arust, sest käsitleb majadevahelist ruumi vaid primitiivse transpordikoridorina.

See industriaalajastust pärinev (kuid tänini sageli ainumõeldavaks peetav) transpordikoridori mõtteviis ei oska näha linnaruumi inimese elukeskkonnana. Lärmakad ja kiired transpordikoridorid sisendavad inimestesse aga ohutunnet, ühine ruum jaguneb erinevate liikumisviiside vahel ebavõrdselt, kokkuvõttes on ebamugav kõigil. Moraalselt amortiseerunud linnaruum soosib läbituiskajaid ja peletab viibijaid.

Linnasüda teelahkmel

Ent olukord pole lootusetu. Tallinn plaanib uut peatänavat, uuenenud Viru ja Harju tänavad hingavad värskes rütmis – suund on ju õige. Sellest üksi siiski ei piisa: Tallinna linnasüda seisab suurel teelahkmel, lähiaastate otsustest sõltub, kas järgmiste aastakümnete Tallinn keskneb elava ja tuksuva linnasüdame või kõleda, peletava transpordisõlmega.

Lähiaastail, linna arengu mõttes kohe-kohe, sünnivad linnasüdames suured muutused. Täiesti uue ilme saab kaubamaja kvartal. Teaduste Akadeemia ja Projekteerijate maja kvartal uueneb, samuti Viru Keskus ja Rävala Galerii, ilmselt kerkib kõrghoone ka nn EKA krundile. Linnasüdamesse lisandub kõvasti kaubandus- ja teeninduspindu, töökohti, eeldatavasti ka inimesi.

Ent jättes linnasüdame liikluskuristikest sama killustatuks kui praegu, jäävad need arendusedki pelgalt omaette saarekesteks ega moodusta atraktiivset tervikut, elavat linnasüdant. Linnasüdame elujõudu ei näita ruutmeetrid, vaid siin viibivad inimesed. Kui siin viibivad vaid need, kes peavad, mitte need, kes soovivad, siis elujõulist linnasüdant ei teki.

Konkurents äärelinnaga

Linnasüdamed on ajaloolised kauplemise keskused, kuid autostumisel kolisid kaubandus ja meelelahutus äärelinnadesse. Linnasüdamed peavad atraktiivsuse nimel pingutama, muidu imevad äärelinna tarbimiskeskused inimesed südalinnast ära – nagu juhtus näiteks Rakveres Vaala- ja Põhjakeskuse valmides.

Praegune liikumisruum Tallinna südames on äärelinnaga konkureerimiseks moraalselt vananenud. Konkurentsivõimeline linnasüda, linlaste ühine elukeskkond, on paik jalutamiseks, kohtumiseks, enese näitamiseks ja teiste vaatamiseks. Koht, kus kohvitada, sisse astuda, uudistada. Mitte aga lärmakas ja ohtlik transpordikoridor.

Teeme ära

Suurlinnadega võrreldes on Tallinn väike ja nunnu, siin saab luua inimmõõdulise linnaruumi, mis tõmbab, mitte ei peleta. Liiklussõlme või turismikvartali asemel peaksime vaatama linnasüdant meie endi – tallinlaste – ühise elutoana. Linnasüdame elusa ja elavana hoidmiseks peame õppima teistelt linnadelt, seadma selged eesmärgid ja mõtlema omavahel koos. Vaja on visiooni, mida mõistavad ja jagavad linlased, ettevõtjad ja linnavõim.

Selle saavutamine pole võimatu, head näited Põhjala linnadest (sh Helsingist) veenavad, et suudame meiegi. Esmalt peaksid kõik osapooled – linnaametid, ettevõtjad ja elanikud – mõistma muutuste vajalikkust ja põhilisi valikuid. Ning seejärel uue, parema kodulinna loomises ka osalema.

Peatänav on tallinlastel juba mõttes ja linnajuht on kinnitanud, et see saab teoks. Hiljutisel Linnafoorumil alanud linnasüdame visiooni loomine on järgmine suur samm, mis vajab kaasmõtlemist tervelt linnakogukonnalt. Eksperdid on valmis ja me kutsume kõiki kaasa mõtlema, kiitma ja kritiseerima, fantaseerima ja arvutama!