Raadioamatöör Karl Kallemaa 1937. aastal Tapal.

FOTO: Henno Ustav / rahvusarhiivi filmiarhiiv

«Hello, CQ, CQ, CQ! Here is Estonia. UR2BU – United-Radio-Two-Boston-University,» kõlab mahe mehehääl ja vana mustvalge dokumentaalfilmi hüppavasse kaadrisse ilmub raadioaparatuuri taga istuv enesekindel, keskendunud ja nägusa väljanägemisega härra. See on Karl Kallemaa, raadioamatöör. Filmikaadrid on pärit aastast 1960, aga vanaisa Karli raadiotee oli alanud juba aastakümneid enne seda ja kestis ajaloo tõmbetuulte kiuste sajandivahetuseni.

Tellijale Tellijale

Karl Kallemaa (Karelson) sündis 18. märtsil 1914 Jõgeval Alfred-August ja Lilli-Rosalie peres. Karli ema suri noorena ja last aitas üles kasvatada hoolitsev vanaema. Tehnikahuvi päris Karl isalt, kes oli Tapa raudteejaama telegraafiametnik ja võttis poissi aeg-ajalt tööle kaasa. Isa kõrval omandas taibukas noormees kiiresti telegrafistioskused.

Üheks Eesti raadioamatörismi algusdaatumiks loetakse 5. augustit 1924, kui tehnikateadlasel Karl Olof Leesmentil valmis lühilainevastuvõtja. Juba kooliajal oli Karl samade seadmetega saanud kätte päris mitu Euroopa jaama ja tal oli tekkinud pidurdamatu soov raadiotehnikateadmisi täiendada.