Õpetajate Lehes sel reedel: koolide digitasemest ja Eesti ajaloost

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate Leht 26.05
Õpetajate Leht 26.05 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Leht 26. mail:

Matemaatikavõistlus pani ka tantsu lööma

Kümnendat korda toimunud konkursist «Märka matemaatikat enda ümber» osavõtjad tõestasid, et nad pole kõvad mitte ainult GeoGebra programmi kasutamises, vaid oskavad ka tantsida.

Meil on koole, kus ei osata Wordigi kasutada …

Värske uuring näitab, et meie koolide digitase on väga erinev. On koole, kus lapsed juba esimeses klassis programmeerivad, aga paraku jagub ka koole, kus osa õpilasi ei oska e-kirjadele manuseid lisada ja jääb hätta Wordi kasutamisega.

Kiire elu noorte karikaturistide pilgu läbi

Tartu ülikooli Raatuse tänava ühiselamu fuajees on avatud näitus üle-eestilisele koolinoorte karikatuurivõistlusele «Mida naerad, koolijüts?» saabunud töödest. Juba kahekümne kuuendat korda toimunud võistlusele saabus 652 tööd 27 koolist. Teemaks oli seekord kiire elu.

Läbipõlenult päikse alla

Õpetamine ja paras ports pinget käivad käsikäes, aga vahel hakkab karikas üle ajama. Läbi põlenud või selle piiri peal olevaid õpetajaid leiab peaaegu igast koolist. Kuid läbipõlemise ennetamisest räägitakse meil endiselt vähe ega pakuta õpetajaile ka piisavalt abi. Uppuja päästmine on tema enda asi.

Õppida kodus? Müürideta klassiruum Vormsi kooli distantsõppes

Alates 2014. aastast on Vormsi koolis arendatud õppesüsteemi, mis võimaldab paindlikult õppida ka mujal kui koolimajas. Isegi mujal kui Vormsi saarel. Isegi mujal kui Eestis! «Alguses katsetasime koduõpet, aga kuna see süsteem osutus rabedaks, hakkasime otsima ühele toona Itaalias elanud perele lahendust, mis võimaldaks lapsel Eesti põhihariduse saada,» kirjutab kooli distantsõppe koordinaator Kadi Kivilo.

Aktiivsed ja edukad versus riskinoored ehk Kuidas käsitletakse noori Euroopa riikide noortepoliitikas

Noored – kaitset vajav ressurss? Noorte näol on tegemist haavatava või koguni riskigrupiga, kes ühtlasi kujutavad endast rahvuslikku rikkust ja ühiskonna arenguks hädavajalikku ressurssi, sedastab Mai Beilmann TÜ ühiskonnateaduste instituudist.

Ettevõtlusõppeks avaldavad survet juba lastevanemadki

Euroopas oluliseks peetud ettevõtlusõpet on juba 25 aastat meie koolides toetanud sihtasutus Junior Achievement Eesti, püsides projektidel-annetustel.

«Kui inimeseõpetust või matemaatikat õpetataks sihtasutuse baasil, oleks ikka naljakas küll. Aga majandus- ja ettevõtlusõpe toimib nii juba veerand sajandit,» ütleb majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi juhatuse esimees Elbe Metsatalu.

Laisad puksitakse õpilasfirmast välja

«Energiavahetus õpilastega annab jõudu,» ütleb aasta ettevõtlusõpetajaks valitud Kaia Tamm, kelle juhendamisel tegutses Põlva gümnaasiumis tänavu 12 õpilasfirmat.

Kuidas panna kolmeaastane viiulit mängima

«Kunagi võiks Eestis olla lasteaedade viiuliorkester,» unistab Daana Ots, Tallinna Männimudila lasteaia viiuldajast muusikaõpetaja ning Tallinna üheks 2016. aasta parimaks nooreks õpetajaks valitud naine. Männimudila lasteaias õpib Daana juhendamisel juba neli väikest viiulikunstnikku.

800 aastat tagasi toimus Eestimaal olulist

Kevadel 1217 oli eestlaste muistses vabadusvõitluses oodata teatud pöördepunkti, kirjutab Karl Kello. Sakala Lembitu eestvõttel käisid ettevalmistused Eesti-Vene vägede koondamiseks sakslaste vastu. Venelased lubasidki tulla appi Liivimaa kirikut hävitama, kuid lepe ei pidanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles