Hommikulehe reklaam 22. mail 1993 andis teada, et samal päeval kell 17.10 väljub Tallinnast «Balti Ekspress» kõikjale Euroopasse ja Eesti Raudtee viib soovijad kindlalt kohale! Kirjas sihtpunktid Riia, Kaunas, Varssavi...
Peeter Langovitsi tagasivaade: rongiga Euroopasse
20. mai 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel pärastlõunal olid Balti jaamas esimesel teel seisva värvikireva ja uhke tekstiga «Balti Ekspress» kiirrongi kõrvale üles rivistatud kõik vagunisaatjad. Varikatuse all mürtsus puhkpilliorkester ja nende juures ootas oma etteastet rahvariietes naiskoor. Saabusid ametimehed eesotsas teede- ja sideminister Andi Meistriga. Peeti kõnesid, milles rõhutati rahvusvahelise liini perspektiivikust ja konkurentsivõimekust.
50-aastase vahe järel alustas jälle läänesuunaline rahvusvaheline rongiliin. Teede- ja sideminister Andi Meister: Balti Ekspress taastab rongiühenduse Euroopa südamega. Esialgu vaid Varssavisse, kuid ta lootis, et pole kaugel aeg, mil saab sõita rongiga ka Berliini ja Pariisi.
Kõnede järel lõikas minister läbi lindi ning kätles perroonil kõiki 16 vagunisaatjat ja vedurijuhte. Meeskond jäädvustati rongi juures ühispildile ja esimene reis kutsutud külalistega võis alata. BE väljus Tallinnast 17.10 ja peatus ka Tartus ja Valgas. Varssavisse jõuti läbi Riia, Kaunase ja Šeštokai järgmisel päeval kohaliku aja järgi 14.17. Juba 14.32 alustati tagasisõitu ning järgmisel päeval kell 13.10 oli kiirrong tagasi Tallinnas. Sõiduplaan koostati nii, et ka parvlaevaga Helsingist tulijad jõuaksid rongile ning reisijad saaksid sihtpunktis mugavalt ümber istuda teistesse Euroopa linnadesse suunduvatele rongidele.
Piiriületuse suhtes olid kokkulepped sõlmitud ja kogu kontroll tehti sõidu ajal. Poola piiril Šeštokais vahetati rongi, et siis juba Euroopa rööpalaiusel rongiga Varssavi jõuda. Esialgu oli kiirrongi keskmine sõidukiirus 65 km/h. Osa raudteelõike olid kehvas seisukorras ja ootasid investeeringuid.
Uus liin muutis ka reisirongi Tallinn-Minsk sõiduplaani. See hakkas sõitma vaid Vilniuseni, kuid koosseisu olid lisatud ka otseühendusvagunid Minski, Bresti, Sofiasse ja Varssavisse.
I klassi kupeekoha pileti eest tuli maksta 804 krooni, II klassi kupeekoha sai 531 ja istekoha 383 krooniga. Rongi ülem oli Rita Linde ja kiirrongi teenindas 16 vagunisaatjat. Kaheksas vagunis oli kohti 400 reisijale ning koosseisu kuulus ka restoranvagun.