/nginx/o/2017/04/27/6597639t1h7f53.jpg)
Õpetajate Leht 5. mail:
Õpetajate Lehes sel reedel: tervisetestid kooli, jaht headele õpetajatele, lapse iseloom
4. mai 2017, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pai ja kiitust koolile
Koolide seinu ja kodulehti ehivad aukirjad ja -märgid. Kas tunnustusmärgid on niisama eputamise värk või hoopis lakmuspaber ja kvaliteedimärk?
Liikumisõpetuse asemele tervisetestid
Kurtna kooli direktor Kristjan Saar teeb ettepaneku töötada liikumisõpetuses välja liikumistestid: «Testikeskkonnas saame kujundada olukorra, kus õpilane ei konkureeriks enam mitte niivõrd klassikaaslasega, kuivõrd Eesti keskmisega.»
Häid õpetajaid jahivad teisedki tööandjad
«Tuleb mõista, et mitte üksnes koolid ei konkureeri omavahel heade õpetajate pärast, vaid samu inimesi jahivad teisedki tööandjad,» räägib haridus- ja teadusminister Mailis Reps Õpetajate Lehele.
Lapse tee iseloomuni
Maie Tuulik: «Lapse arengu juures pole oluline, kui palju informatsiooni ta ajju esimestel eluaastatel topitakse, vaid hoopis see, kuidas osatakse arendada tema iseloomuomadusi.»
Insenerid ees, investeeringud järel
Neli viiendikku kõikidest inseneridest ja kaks kolmandikku IT-spetsialistidest tuleb Eestis Tallinna tehnikaülikooli seinte vahelt. TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepale meeldib tsiteerida lauset tööandjate manifestist, et insenere tuleb koolitada rohkem, kui neid tööturul vaja on – insenerid ees ja investeeringud järel.
Saadame lapsed õuevahetundi ka vihma ja 20-kraadise pakasega
Jyränkö koolijuht Kimmo Nykänen on 14 aastaga kujundanud oma koolist kõige aktiivsema kooli Soomes. Tänu «Liikkuva koulu» programmile on ka teistes Soome koolides lastele loodud varasemast rohkem võimalusi liikuda. Nykänen käis hiljuti Tartus, et jagada oma kogemusi Eesti liikuma kutsuvate koolide direktoritele.
Maailmas pole ilusamat tööd kui kooli parandamine
Suure-Jaani kooli direktor Epp Välba kirjutab, mida uut õppis ta Londoni kooli direktori töövarjuna. Ta soovitab panna Eesti koolidelgi oma põhiväärtused klassiseintele lipikutena välja ning anda meie õpetajatele ühiste ülesannete läbiarutamiseks rohkem aega. Kolmandaks soovitab ta muuta kõik Eesti koolid lugemiskallakuga koolideks, kus lapsel on iga päeva juturaamat kaasas ja tunniplaanis ka nende raamatute lugemise aeg ette nähtud.
«Olen õnnelik laps ja elan õnnelikul maal» – sõnaloominguvõistlusest «Minu Eestile»
5. mail autasustatakse parimaid Eesti emakeeleõpetajate seltsi korraldatud sõnaloominguvõistluse „Minu Eestile” autoreid. Võistlusele saadeti kokku 367 kirjatükki ja töid laekus pea igast Eesti nurgast. Oma muljeid jagavad žürii liikmed.
Kuidas maalida koriandrit ja lambaläätse?
Meie kunstiõpetus kipub olema kujundikeskne ja lapsed on harjunud objekte jäljendama. Kunstiõpetaja Üllar Sillaots proovis õpilastele lähemale tuua abstraktse kunsti olemust ja ergutas neid vallandama emotsioone maitseainete abil.
12 100 sammu inseneerias EV100 auks
Tallinna tehnikakõrgkool võtab Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks vastu sada õpilaste delegatsiooni, korraldades neile ekskursioone ja töötubasid, kirjutab õppejõud Anneli Ramjalg. Tehnikakõrgkool viib õpilastele läbi ka Goldbergi masina võistlusi. Viimase võistluse võitjad viidi preemiaks Rootsi luksulikke sportautosid tootva Koenigseggi autotehasesse. 3. novembriks ootab tehnikakõrgkool taas koolidelt nutikaid Goldbergi masinaid ning võitjad sõidavad preemiaks taas Rootsi.
Kuidas korraldada tööd rühmas, kus on erivajadustega lapsi?
Viljandi Mängupesa lasteaia õpetaja Irina Kalso on viimase aasta töötanud ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteemis ning hästi hakkama saanud. Ta jagab laste arengu toetamiseks nippe, mis on tema rühmas end õigustanud.
Reet Tomband: «Kui raamat ei meeldinud, mõtle teine lõpp»
«Lapse tähelepanu köitmine on läinud palju raskemaks kui 30 aastat tagasi. Ta on harjunud liikuvate piltidega. Lapsel, kes on harjunud, et action pidevalt käib, on keeruline staatiliselt pildilt sõnumit välja lugeda,» selgitab Lääne-Virumaa keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Reet Tomband.
Eesti õpetajaskonna rollist aastal 1917
Villem Normak TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumist kirjutab, et Veebruarirevolutsioon sillutas teed muudatustele eesti koolis ja hariduses. Reformide ettevalmistamises oli suur roll kanda õpetajatel. Tallinna esimese eestikeelse keskkooli avaaktus toimus 7. septembril 1917.