Õpetajate Lehes sel reedel: vabadus õpilastele ja muinasjutud

Õpetajate Leht 28.04 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Leht 28. aprillil:

Lapsed füüsikat õpetama

Raivo Juurak pakub välja idee, et gümnaasiumiõpilased võiksid õppida ühe valikainena füüsika õpetamist ja seda kõige tänapäevasemate õppemeetoditega. Nii ehk hakkab mõnelegi gümnasistile õpetamine meeldima. Just füüsikaõpetajad on Eestis kõige suurem defitsiit.

Kui õppeained kaovad, mis siis asemele tuleb?

Põgus ülevaade Eesti koolide üleminekust osalisele projektipõhisele õppele. Eeskujuks tuuakse Kiviõli ja Muraste kooli ning Tallinna teeninduskooli. Artiklis on juttu ka sellest, kus ja kuidas saab projektõpet õppida ning missugused riigid on projektõppes esirinnas.

Vajadus IT-huvihariduse järele kasvab

Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu IKT-klastri juht Doris Põld kutsub kohalikke omavalitsusi üles toetama oma koolide õpilastele IKT-huviringide avamist ja käigus hoidmist, sest Eesti majandus vajab üha rohkem IT-spetsialiste.

Milline on Haljala kool täna?

Haljala kool tähistab 20. mail oma 330. aastapäeva. Sel puhul annavad kooli õpetajad väikse ülevaate kooli eilsest ja tänasest päevast. Et uus põimub selles koolis tihedalt vanaga, torkab silma artikli vahepealkirjadest, nagu «Haljala kooli aabitsast kuni digiõpikuni», «Pärandkultuur ja innovatsioon» jt.

Õppisin õpilastele rohkem vabadust andma

«Tagasi kooli» rubriigis räägib Pae gümnaasiumi õpetaja ja keelekümbluse õppealajuhataja Natalia Presnetsova, kuidas ta katsetas sel õppeaastal uutmoodi karjääriõpetuse kursust.

Kultuurisuvi

Kultuurisuvi tutvustab põnevaid suvelavastusi, kontserte, näitusi, filme, suvelaagreid, aga ka mängumaid ja seiklusparke, kuhu koolilõpureisile minna.

Eripedagoogiline praktika kindlustab kutseoskuste kujunemise

TÜ eripedagoogika lektor Pille Häidkind ja magistrant Moonika Haili tõdevad, et eripedagoogiks ja logopeediks sobib ainult magistriharidusega inimene, kuivõrd erialaoskused bakalaureuseastme lõpuks veel välja ei kujune.

Tahan, suudan, teen

Ettevõtlusõppe programmi «Edu ja tegu» toel on viiekordistunud haridusprogrammiga «Ettevõtlik kool» liitunud koolide arv. «Oleme ennegi ettevõtlikku mõtteviisi juurutanud, aga süsteemselt lähenedes saavutame nüüd paremaid tulemusi,» arvavad koolijuhid.

Lapsed kirjutavad ikka veel muinasjutte

Ann ja Ants Roos on Steni muinasjutuvõistlust korraldanud 25 aastat. «Sageli küsitakse, kuidas me jõuame niisuguse hulga töid läbi lugeda – et küll see võib raske olla. Laste loodud muinasjuttude lugemine ei ole ju raske,» leiab Ann Roos. «Kõige keerulisem küsimus on minu jaoks, kuidas laste nimesid tänukirjal käänata.»