Sel reedel Sirbis: kodanikupalk ja Jürgen Ligi ei ole poliitik (1)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirp 21.04
Sirp 21.04 Foto: Sirp

Sirbi vahel on Kultuurkapitali 2017. aasta I jaotus.

KADI MARIA VOOGLAID:  Kodanikupalk kui poliitiliste prioriteetide kaalukauss

Mõned aastad tagasi avaldas Oxford Martin School uuringu, milles toodi välja, et umbes 50 protsenti tööst, mida praegu teevad inimesed, saab olema automatiseeritav järgmise paarkümne aasta jooksul. See tähendab, et teoorias võivad oma töökoha robotile kaotada kõik, kes tegelevad igapäevaselt rutiinsete ülesannetega ehk sellise tööga, mida on võimalik diskreetsete protsessidena kirjeldada ning seega n-ö ära programmeerida. See puudutab ühtaegu nii mitmeid väga kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid elukutseid, muu hulgas klassikaliselt kindlaks investeeringuks peetavatel meditsiini ja juura erialadel, kui ka neid, kus kvalifikatsiooni ei nõuta või on lävend madal, nagu näiteks rekajuhtide puhul, kellele on töökaotus isesõitvate autode tehnoloogia tõttu muutumas kiirelt liginevaks tõsiasjaks.

JANAR MIHKELSAAR: Jürgen Ligi ei ole poliitik ehk Poliitika kui elukutse ja kutsumuse allakäik

Mis siis nüüd? Õige eestlane peab ju ikka teadma, et Jürgen Ligi on staažikas Reformierakonna liige, olnud Eesti välis-, haridus-, rahandus- ja kaitseminister. Sellest peaks ju ometi piisama, et olla nimetatud poliitikuks. Pealkirja pahatahtlikkus ja asjatundmatus on ilmselge. Elatudes poliitikast ja elades poliitikale, on Ligi meie aja poliitik par excellence. Paljude arvates võiks Ligi ehk olla hoopis suurepärane näide, professionaalne poliitik, keda Max Weber on kirjeldanud oma kuulsas ja mõjukas essees «Poliitika kui elukutse ja kutsumus».

AIMAR VENTSEL: Eksperdi surm Eesti moodi

Irooniaga pooleks võib väita et uurides MTÜ Ühiskonnauuringute tegemisi ja toimimist, saame me tegeleda tõeliste ühiskonnauuringutega.

Aina enam tuleb meil ühiskonnauuringute vallas tegemist teha erinevate kvantitatiivsete andmete, statistika ning küsitlus- ja uuringutulemuste ja nende tõlgendamisega. Sellega kaasneb alati küsimus, kuidas hinnata andmete adekvaatsust ja tõlgenduste usutavust. Palju sõltub konkreetsest andmete esitajast – nii näiteks on sellised kvantandmetega opereerivad analüüsikeskused nagu Pew Research Center või Levada ja analüüse avaldavad mõttekojad nagu Brookings Institution soliidse reputatsiooniga asutused, kelle usutavuses reeglina pole põhjust kahelda. Maailmas on aga palju andmeid, nende kogujaid ja tõlgendajaid, kelle puhul tuleks rakendada teravamat kriitikameelt. Tuleks vaadata, kas esitatud statistika tegelikult ka kinnitab analüüsi tulemusi, tutvuda uurimisasutuse või konkreetsete inimeste profiili, kvalifikatsiooni ning teatud juhtudel ka andmete kogumise meetoditega.

MARGUS MAIDLA: Väikeriigi majanduskasv ja klaaslaevaevused

22. märtsil tehti Eesti riigi ja majanduse tuleviku kohta üks küsitava väärtusega otsus. Nimelt võttis riigikantselei juures tegutsev ja peaministri kureeritav teadus- ja arendusnõukogu (TAN) vastu otsuse: «TAN toetab teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamistaseme hoidmist osakaaluna SKPst aastani 2021 vähemalt 2017. aasta tasemel.» Punkt.

Kuigi lauses kasutatakse positiivse konnotatsiooniga sõna «toetab», mis peab viitama kiiduväärt ponnistusele, siis tegelikult on see praeguse koalitsiooni esimene tõeliselt negatiivse tähendusega otsus.

RAIVO SOOSAAR: Kaks tõsist häda majanduspoliitilises mõtlemises

Nõudlust tuleks ergutada just eelarvedefitsiidi toel, sest maksude tõstmine kulutuste katteks oleks teise käega majandusest ära võtmine.

Siinne artikkel vaatleb kriitiliselt kahte meie majanduslikus mõtlemises levinud arusaama - suhtumist, nagu võiks kavala majanduspoliitikaga naabrite arvelt edu saavutada ning teiseks nõudluse tähtsuse alahindamist. Niisuguseid seisukohti on meil lähiminevikus hinnatud ja õhutatud, kusjuures nimetatud poliitika mõjude hindamine on oskamatusest või soovimatusest olnud ühekülgne ja vildakas

Kulka pole teine kultuuriministeerium. Ott Karulin intervjueerib kulka juhatajat Kertu Saksa. KERTU SAKS: «Ma olen väga suur korraarmastaja ja tahan üksikasjadeni aru saada, kuidas kõik toimib ja otsused sünnivad, et teha tulevikus oma otsused.»

SANDRA JÕGEVA, REET VARBLANE: Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul.

Möödunud sügisel tehti kultuuriministeeriumi kunsti rahastussüsteemis muudatusi: otse kultuuriministeeriumist tulevad nüüd Tallinna Kunstihoone (on üle kahe korra suurem) ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (mis ka kasvas) tegevustoetus, rea peal on veel osalise tegevustoetusega Eesti Kunstnike Liidu galeriid ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum. Nii kommenteeris olukorda möödunud sügisel Maria-Kristiina Soomre (Sirp 25. XI 2016). Näituseasutuste ja kunstikeskuste taotlusvooru ei avatud, ülejäänud kunstigaleriid ja -keskused peavad tegevustoetust taotlema kas omavalitsustelt või kultuurkapitalilt või leidma veel mingeid võimalusi.

Meie igapäevane ilu. Pille-Riin Larm intervjueerib Viivi Luike. VIIVI LUIK: «See niinimetatud tõejärgne maailm on infantiilsete inimeste maailm.»

Idamaa naised, lääne mehed, kummitused ja tsensuur. Joonas Kiik intervjueerib Laose esimest naisrežissööri Mattie Dod. MATTIE DO: «Žanrifilm on ühiskonnaprobleemidest rääkimiseks parim võimalik vorm.»

ART LEETE: Soome-ugri naised

Arktika tuuled, nõidus ja jumalannade eeskuju on vorminud soome-ugri naiste olekut.

Küsimus soome-ugri naiste erilisusest on olnud teadlaste tähelepanu all algusest peale. Esimesena mainib soomeugrilasi Vana-Rooma ajaloolane Tacitus 98. aastal «Germanias». Tacitus tõstatab ka kohe küsimuse naiselikkuse stiilist saamide juures:

«Nende ainus lootus olevat nooled, millele nad raua puudusel luust otsa panevat. Nii mehed kui naised elatuvat küttimisest. Viimased on alati kohal ja nõuavad saagist oma osa.»

KERRI KOTTA: Eesti nüüdismuusika seisuga aprill 2017

SANDRA JÕGEVA: Tallinna omaalgatuslikud kunstiruumid

ANDREI LIIMETS: Hayao Miyazaki teejuht elamiseks

Arvustamisel:

Urmas Vadi «Neverland»

Maimu Bergi «Hitler Mustjalas»

Mängufilm «Hing anumas»

Tiina Söödi ja Dorothea Zeyringeri etendus «Küll me välja nuputame»

VAT-teatri «Don Quijote», Theatrumi «Talvevalgus», Tallinna Tantsuteatri «Ikoonid. Rahmaninov»

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles