Ants Sild: i-inimene ja e-Eesti
22. märts 2011, 11:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IKT kutsekomisjoni liige Ants Sild kirjutab, et vaatamata meie e-riigi enesemütoloogiale on meil IT-sektoris tegelikult puudus nii inimestest kui eesmärkidest.
Ühises võimuliidus ilmselt jätkavaid Reformierakonda ja IRLi ühendab lisaks muule ka sarnane nägemus e-Eesti tulevikust. Mõlema valimisprogrammid sisaldavad lubadusi arendada Eesti infoühiskonda ja IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) õpet. Järgmine samm valimislubaduse elluviimiseks on nende fikseerimine koalitsioonileppes.
Hoolimata meie e-riigi enesemütoloogiast on Eestis tööturul IKT-spetsialiste suhtarvult ligi poolteist korda vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt (Eestis neli, ELis keskmiselt 5,77 protsenti). Võrreldes juhtivate infoühiskonna riikidega (Soome 9,3 protsenti, Rootsi 8,36 protsenti) on meie mahajäämus aga enam kui kahekordne. Kokku vajatakse Eestis hinnanguliselt 7000 – 16 000 IKT lisatöötajat.
Sümboolne märk lõhest meie IT-ootuste ja tegelikkuse vahel oli ka valimisveebi enam kui tunniajaline hangumine valimisõhtul. Meie teostusvõimekus nii täitjate kui tellijate poolel ei vasta tänapäeva nõuetele.
Niisiis me vajame kiiresti suurt hulka hea IT-haridusega töötajaid. Minimaalselt peaks senistele igal aastal tööturule täiendavalt lisanduma paar tuhat väljaõpetatud spetsialisti. Kas see eesmärk võiks olla reaalne?
Põhimõtteliselt vajame IKT-spetsialiste kolmel tasandil. Suurimaks rühmaks on kvaliteetse kutseharidusega tehnikud ja spetsialistid. Teiseks on kutsekõrghariduse ehk inseneri ettevalmistusega tegijad. Kolmandaks on teadusmagistri- ja doktoriõppe lõpetajad, kellest kujunevad arendusinsenerid, teadlased ja õppejõud.
IT Akadeemia algatus keskendub eeskätt kolmandale tasemele, püramiidi tipule, ja püstitab ülesande jõuda 2020. aastaks täiendava 1200 IT-eriala ülikooli lõpetajani. Ülikoolide järelkasv ja tippfirmade tootearendus baseerub just nende rahvusvahelisel konkurentsivõimel. Tuhatkonna täiendava tipu ettevalmistus on väga tähtis, aga lahendab siiski vaid väikese osa ülesandest. Tippspetsialistid on ühiskonnale piisav väärtus ennekõike siis, kui nad loovad töökohti ka madalamatele spetsialistitasemetele.
Kutsekõrgharidus, mis peab andma teadmised ja oskused tööks keerukamates ametites (mida IT-valdkonnas järjest lisandub), on meie haridusmaastiku üks segasemaid alasid.
Bakalaureuse- ja magistriõpe seab peaeesmärgiks teadusmagistri kutse omandamise. Kuid see pole paraku vastavuses ühiskonna ja tööjõuturu vajadustega. Keerukatesse ametitesse asub bakalaureuse omanikke ja magistreid, kelle ettevalmistus praktiliseks tööks on minimaalne. Maastikku püüab korrastada suhteliselt väikesearvuline rakenduskõrgharidus. Tegelikult on aga vaja ka bakalaureuse- ja magistriõppe täiendamist kutsealaste kompetentside omandamisega.
Kutseharidusse oleme saanud viimastel aastatel Euroopa Liidu tõukefondidest väga märkimisväärseid summasid -– üle 500 miljoni krooni aastas. Kutsehariduskeskuste IT-taristu võtab suu lahti ka tippfirmade töötajatel. Aga kutseharidusest tulevate töötajate tase on ebaühtlane ja keskmiselt ikkagi liiga madal.
Kõrvale ei saa jätta keskharidust. Väga hea idee on tehnoloogiagümnaasiumide võrgustiku loomine üle Eesti. Jutt pole üksnes teoreetilisest reaalkallakust, vaid ka konkreetsete esmaste ametioskuste õpetamisest. Näiteks mille läbimise järel on reaalne sooritada esmane tarkvaraarendaja või IT-süsteemide tehniku kutseeksam.
Möödapääsmatu samm meie lõpetajate kvaliteedi tõstmiseks on asuda seda mõõtma. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on alustanud IKT kutsestandardite ja -eksamite süsteemi täiendamist. Üheks peamiseks eesmärgiks on kooli lõpetamisel rahvusvaheliselt võrreldavate kutseeksamite korraldamine.
Riiklik koolitustellimus ja kooli rahastamine tuleb panna sõltuma lõpetajate kvaliteedist ehk kutseeksamite sooritamise reaalsetest tulemustest, mitte niivõrd õppekavadesse kirja pandud lubadustest ja lootustest. Ettevõtjate aktiivne panus on selles töös asendamatu. Kahjuks ei ole ettevõtjate võimekus haridusse panustada praegu piisav. Kuid see paraneb.
Lisaks kutsenõuete formuleerimisele peavad ettevõtjad võtma kandva rolli ka õppepraktika vallas. Vaja on praktikatöid eluliste ülesannete lahendamiseks innovaatilistel tehnoloogiatel. Näiteks ülesannete loomine algklasside jaoks iPadile või lihtsad mängud ja lahendused allalaadimiseks nutitelefonidele jne. Tervitatav on IT Kolledžis märtsi lõpus toimuv intensiivõppenädal – kiirpraktika, kus tudengite, õppejõudude ja ettevõtte ühistöös otsitakse lahendusi konkreetsetele elulistele ülesannetele.
Praktika kui tähtsaim koolide ja ettevõtete koostöövorm vajab ümberkorraldust. See peaks muutuma rahvusvahelisemaks. Kahjuks pole IT-valdkond välispraktika korraldamisel aktiivne olnud. On vaja kaasata Eesti firmasid, kes pakuksid praktikakohti vahetusena välisüliõpilastele.
IT ja kogu infoühiskonna temaatika (nagu paljud teisedki valdkonnad Eestis) on killustatud. Vajame ühtset riiklikku poliitikat ja koordinatsiooni – riigi poolt ühtset partnerit ettevõtetele, kellega rääkida nii haridusest, ekspordist kui innovatsioonist. Liia Hänni toonitab oma analüüsis infoühiskonna arengukavade kohta, et ilma ühtseid prioriteete kokku leppimata ja koostöömehhanisme omamata pole ka parimatest arengukavadest abi.
Riigi tipptasemele viimine IT-vallas on nagu kümnevõistlus. Meil võivad olla head plaanid igal alal tulemuse parandamiseks. Aga kõiki alasid ei saa arendada samal ajal. Jõutreening parandab heitealasid, kuid vähendab kiirust. Ainult tasakaal ja süsteemsus tagavad edu, võib kinnitada Erki Nool.
E-Eesti arengu tagab üksmeel mitte sõnades, vaid tegudes. Üksikute «võlumeetmete» (nagu IT Akadeemia või peaministri juures asuv IT koordinatsiooniorgan) kirjutamisest koalitsioonileppesse ei piisa. Hädavajalik on kõiki valdkondi – haridust, avalikku haldust ja majandust – hõlmav koordinatsioon ministrite tasemel. Ja selle koordinatsiooni heaks tuleb tööle rakendada sellised koostöömehhanismid nagu plaanitav Eesti IT Agentuur, Informaatikanõukogu ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus. Selgete sihtide ning sisemise koostöö kaudu saavad uue koalitsiooni poliitikud teha e-Eesti tõepoolest suureks nüüdisaegses i-maailmas.