Õpetajate Lehes sel reedel: kuulmispuudega laste haridus, teater lasteaias

Foto: ÕL

Õpetajate Lehes 24. märtsil 2017:

Kuidas läheb, õpikäsitus?

TLÜ professori Mati Heidmetsa sõnul pole kool uuendajate meelest enam eluks ettevalmistamise vabrik, vaid osa elust enesest.

Milliseid muutusi ootavad koolis õpetajad, milliseid õpilased?

TLÜ magistrant Liis Mäeots tõdeb, et uue õpikäsituse juurutamisel ei saa õpetaja tegutseda üksiku hundina, see eeldab kogu koolipere ümberhäälestumist.

Hoolivuse seos aju arenguga

Kasvatusteadlane Maie Tuulik märgib, et vanemliku hoolitsuseta jäänud lastel on väiksem pea ümbermõõt ja pisem aju. „Kuna meil on kalduvus hoolitseda oma laste eest vastavalt sellele kogemusele, kuidas meie enda eest lapsepõlves hoolitseti, algab lapse hea aju ajalugu hooldaja enda lapsepõlvest ja tema varastest kogemustest,” kirjutab ta.

Hindamine on asendamatu

Maie Tuuliku sõnul on kõik katsed hinnetest loobuda varem või hiljem lõppenud tagasipöördumisega traditsioonilise hindamise juurde.

Pööriaeg

Selmet öelda või kirjutada „kevad-sügismood”, „kevad-sügismantel” ja „kevad-sügiskingad”, on palju mõnusam kasutada sõnu „pööriajamood”, „pööriajamantel” ja „pööriajakingad”. Võimalikud on veel „üleminekumantel” ja „üleminekukingad”, aga mulle isiklikult tundub „ülemineku-” veidi ähmasem ja ebalüürilisem kui „pööriaja-”. Nõnda kirjutab keelemees Priit Põhjala.

 

Viriseja pagulusse!

Kaarel Tarandi hinnangul tungib juubeldav riik märkamatult kodanike privaatsfääri, asub dikteerima inimeste ajakasutust. Kui tahad vähegi olla keegi, siis näeb ühiselu reeglistik ette osalemise. Mitteosalemist ja mittepanustamist pannakse tähele.

Ka tüdrukud saavad projektori tööle

TÜ ajakirjandustudeng Priit Pärnapuu kirjutab, et informaatikaolümpiaadil on viimase 17 aasta jooksul silma paistnud vaid kaks neidu: Tiina Turban ja Sandra Schumann. Autor märgib, et olukorra parandamiseks on vaja pakkuda informaatikakursusi spetsiaalselt tüdrukutele, sest ainsa tüdrukuna poiste seas õppides tekib tüdrukul impostori sündroom.

Kuidas laps siia ilma sünnib

Tallinna tervishoiu kõrgkool on valmis inimeseõpetuse õpetajaid paljude teemade õpetamisel aitama. Näiteks 17. märtsil korraldati Tallinna Pae gümnaasiumi neljanda ning Laagna gümnaasiumi kümnenda klassi õpilastele ühine õppepäev, kus vanemad õpilased õpetasid nooremaid. Õpilastele näidati ka kõrgtehnoloogilise simulaatori abil, kuidas laps sünnib jpm.

PUT 2017

Tartu ülikooli teadlased Tiia Tulviste, Triin Vihalemm, Dagmar Kutsar ja Lennart Raudsepp tutvustavad tänavu alustavaid personaalse uurimistoetuse saanud teemasid.

Miks tehakse lasteaias teatrit? Sest kõik tahavad seda teha

Tallinnas Kanutiaia huvikoolis sai kaasa elada kõige väiksemate pealinlaste teatritegemisele. Lasteaialaste teatrifestival „Kanutiaia kann” toimus juba 16. korda. „Teatritegemine on fantastiline ning nagu isegi teate, ka fantastiline kasvatamise võimalus,” sõnas žürii liige Maret Oomer laste juhendajatele tagasisidet jagades.

Kuulmispuudega laste hariduses on lahendamist ootavaid probleeme palju

„Kõige suurem probleem on, et kuulmispuudega laste õpetajaid riik ette ei valmista, kogemused omandatakse ainult töö käigus. Pole ka süsteemseid viipekeele koolitusi, kuhu õpetajad vajaduse või tahtmise korral saaksid minna,” tõdeb kuulmispuudega laste õpetajate seltsi juhatuse liige Raili Loit.

Reet Tomband rajab raamatukokku kasvulava

„Õpime siin kolleegidega kogu aeg, sest lapsed oskavad esitada küsimusi, mida ise ammu enam küsida ei märka. Lastega töötamise juures ongi see kõige parem,” leiab Eesti raamatukoguhoidjate ühingu poolt parimaks lasteraamatukoguhoidjaks pärjatud Lääne-Virumaa keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tomband. Ta on lasteraamatukogus töötanud pea kolmkümmend aastat.

Siber: elu esimesed mälestused

Homme varahommikul 68 aastat tagasi alanud suurküüditamine viis Eestist Siberisse 5717 last, nende seas kaheaastase Tiiu Teesalu koos kolme alaealise õega. Vaevalt leidus küüditamisjärgsel esmaspäeval Eestis klassi/kooli, kus ükski õpilaskoht polnud tühjaks jäänud …