Eero Merilind: tervisega ei mängita (1)

Eero Merilind
, perearst
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eero Merilind
Eero Merilind Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht

Mulle meenub eelmise valitsuse mantrana korratud lause – maksudega ei mängita – ning tegelikult võiks seda üle kanda ka näiteks tervishoiusüsteemi – tervisega ei mängita, kirjutab perearst doktor Eero Merilind.

Vaadates viimaseid Praxise tehtud «Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020» järeldusi, näeme, et Eestis oodatav eluiga ei kasva enam ning tervena elatud aastad hoopis vähenevad, vähki suremine suureneb ning jätkuvalt sureb 80 protsenti Eesti elanikkonnast südame- ja veresoonkonna haigustesse. 

Eelmisel nädalal oli vabariigi valitsuses arutelu tervishoiu rahastamise küsimuses. Kui sotsiaalministeerium oli nõus teema avalikustama, siis rahandusministeerium leidis, et  inimeste tervise teema ei ole avalikkuse ees arutamiseks küps ning seda tuleks eelkõige vaagida kabinetivaikuses ja Exceli tabelites. «Saatan peitub detailides,» ütles  rahandusminister ja sellega tuleb temaga nõus olla. Kui vaatame vananevat ühiskonda ning Eesti – praegust ainult töötajate maksude pealt finantseeritavat – tervishoiusüsteemi, hulgaliselt ehitatud ja ehitamisel olevaid ja omavahel konkureerivaid betoonehitisi, siis tekib  tahes-tahtmatult küsimus, kas selline süsteem on elujõuline ka järgnevatel aastatel.

Oleme kaotanud terviknägemuse, millist tervishoiusüsteemi vajame ja suudame üleval pidada. Erakonnad ja erinevad organisatsioonid näevad tervishoiu eesmärke ja rolle erinevalt, samuti puudub ühiskonnas avatud diskussioon võimalike ootuste ja lahendusteede üle. Tervishoiu korraldus ja arendustegevus on vastuolulised ning puudub teenuste osutamise tasanditevaheline sünergia. Sellele on viidanud nii Maailmapank kui ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) eksperdid.

Tervishoiusüsteemi keskmesse tuleb tuua inimene ja oma tervise eest hoolitsemine. Inimese  tervis ei saa olla eelkõige riigi probleem ning kõikide terviseteenuste eest tasumist ei saa panna ainult haigekassa kohustuseks. Tuleb luua süsteem, kus inimesel on võimalused ja  vabadused ning motivatsioon ise oma tervise eest hoolitseda. Kas seda saaks toetada maksusüsteemiga, andes soodustusi nii isikliku tervisekonto, tööandjatepoolsete tervisetegevuste või täiendava kindlustuskaitsega, tuleks läbi arutada.

Tervishoiusüsteem vajab tõhusat ning asjatundlikku juhtimist ja koordineerimist, erinevad killustunud süsteemi osad tuleks liita tervikuks, vältides mõttetut dubleerimist, kujundada ühtsed kvaliteedinõuded ning avatud rahastamisreeglid. Kas selleks süsteemikeskseks korraldajaks peaks olema haigekassa, kuhu praeguseks on koondunud vastav kompetents ning kogu tervishoiu rahastamine ja juhtimine (sealhulgas ka kiirabi ning kindlustamata isikute ravi), mille puhul tulekski haigekassasse koondada, või sobib selleks ministeeriumiosakond, vajab arutamist ja kokkulepet. Selge on see, et  juhtimine ilma rahastamiseta ja rahastamine ilma juhtimiseta tekitab kaose ja aastatega see kaos aina süveneb.

Leian, et  Eesti tervishoiu tuleviku küsimusi  tuleks  arutada avalikkust ja osapooli kaasates. Eesti rahval on õigus teada, millised on riigi plaanid tervise edendamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks. Peame ennast kokku võtma ja läbi arutama erinevad ideed ja võimalused, kuidas tagada Eesti inimestele parim võimalik arstiabi. Praegu ei ole selleks veel liiga hilja.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles