P, 27.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: e-valimiste aja lühendamine on järjekordne kahetsusväärne rumalus

Postimees
Juhtkiri: e-valimiste aja lühendamine on järjekordne kahetsusväärne rumalus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 40

Eestis pole vaja tehnoloogiat ja e-riigi lahendusi pidurdada, vaid neile hoogu anda. E-valimiste aja piiramise eelnõu on järjekordne kahetsusväärne rumalus.

Isegi eelnõu eestvedaja Keskerakond ei teeni sellega niivõrd oma huve tulevastel valimistel, vaid lihtsalt õigustab oma varasemat propagandat. «Ilmselt on see hind, mida Keskerakond maksab oma e-valimiste vastase retoorika eest, mis on olnud rumal,» võttis asja Postimehele antud intervjuus tabavalt kokku Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

Sedavõrd nigelaid põhjendusi, kui pakub e-valimiste päevade arvu lühendamise eelnõu, annab otsida. Postimehe reporterid kogesid seda eile vahetult. Keskerakonna kahel tillemal koalitsioonipartneril läks väga pikalt aega, enne kui nad leidsid enda keskelt need poliitikud, kes olid valmis midagigi ütlema kavandatava muudatuse selgituseks.

Mitte ükski institutsioon ei ole varem leidnud, et e-valimised või nende praegu määratud kestus enne valimispäeva rikuks põhiseaduses sätestatud printsiipe: «Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.» Vastuolu, mida eelnõu seletuskiri esile toob ja Keskerakonna väiksemad partnerid reedel õhtu hakul lõpuks oma sõnadega ümber ütlesid, on kunstlikult otsitud.

Kas on tõsine probleem see, et valimispäeval hääletajad on rohkem informeeritud kui näiteks eelvalimiste päevadel hääletajad? Ilmselgelt ei ole. Esiteks põhimõtteline argument: oma e-häält on võimalik muuta. Teiseks teame poliitikateadlaste Kristjan Vassili ja Mihkel Solvaku tegelike valimiste andmetele tuginevatest uuringutest, et seda võimalust on kasutanud umbes iga viiekümnes valija ja neistki on enamik teinud seda kümne minuti jooksul pärast esimest valikut. Kas nad tõesti said selle aja jooksul uut infot või muutus nende maailmavaade?

Kas e-valimiste aja lühendamine välistab mõne hüpoteetilisegi turvaprobleemi? Ei. Kui tõesti avastatakse mõni põhimõtteline või tehnilisemat laadi turvaauk, siis tuleb rääkida neist ja tegeleda nende parandamisega.

Praegu on nii USAs kui Euroopas palju juttu Venemaa katsetest mõjutada teiste riikide valimisi. Seda eelkõige sihitud ja täpselt ajastatud infolekete, libauudiste ning ka Kremli huve teenivate poliitiliste liikumiste rahastamise abil. Oleme seda kogenud ka Eestis. Varemgi, kui teadmine mõjutustegevusest ja selle võtetest on jõudnud avalikkuse ette teistes riikides. Kahjuks ei tegele esitatud eelnõu mingilgi kombel selle probleemistikuga.

Paraku kaasneb ette pandud muudatusega vähemalt kaks negatiivset sõnumit. Esiteks sõnum nii oma kodanikele kui maailmale, et e-Eesti teeb vähikäiku. Teiseks järjekordne kinnitus, et riigikogu ning üksiti kogu ühiskonna aega raisatakse sisutute eelnõudega, mille taga pole mingisuguseid muid põhjendusi kui mõne poliitiku kõhutunne või ühe erakonna eneseõigustus.

Tagasi üles