Karli Lambot.

FOTO: Peeter Langovits

Meie majanduslik mahajäämus võib Rail Balticu tõttu hoopis süveneda, sest oleme ahnelt võtnud ette liiga suure tüki. Mõelda tuleb ka riski peale, mis saab siis, kui oletustele rajatud Rail Balticu ehitus jääbki pooleli, kirjutab ettevõtja Karli Lambot.

Siim Kallas, endine Euroopa Komisjoni transpordivolinik ja Rail Balticu maaletooja, küsis hiljuti, kas rahulolematud on valmis võtma vastutust Eesti arengu ees. Vastamiseks tuleb alustada mõnevõrra kaugemalt.

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika kohaselt rahastatakse ühenduse vaesemaid riike taristute kordategemiseks ühtemoodi. Eesti saab väiksuse tõttu raha vähem, Rumeenia rohkem ja Poola juba palju rohkem. Kõik vaesemad riigid saavad niisugust arenguabi. Vaatame, milleks on Ida-Euroopa riigid planeerinud niisugust toetust kasutada. Selgub, et kõige erinevamateks ettevõtmisteks. Ükski Ida-Euroopa riik peale Eesti-Läti-Leedu ei ole teinud panust ainult ühele projektile ning veel enam, ükski Ida-Euroopa riik ei ole planeerinud kogu saadava abiraha eest ehitada kiirraudteed.