Nn rohelised mehikesed Krimmis 2014. aastal FOTO: SCANPIX

Sel nädalal on mitmed välisajakirjanikud levitanud endise Leedu seimi spiikri ja praeguse Euroopa Parlamendi liikme Vytautas Landsbergise hoiatust, et lähemal ajal võib oodata Venemaa territooriumilt Baltimaade vastu suunatud sõjalist aktsiooni, milles osalevat lisaks sõjaväelastele ka palgasõdurid. Landsbergise sõnul olevat see informatsioon jõudnud temani eri kanaleid pidi.

Landsbergis on küll auväärt Leedu poliitik, kuid poodi tatart ja kuivikuid varuma pole siiski põhjust minna. Tema hoiatus suuremat vastukaja ei pälvinud, kuid võib ju meenutada näiteks mullust ažiotaaži Eesti meedias Vene eriväelaste siin lennutatud droonide ümber ja Vene diplomaatide ümber, kes kaardistavat piiriäärseid teid ja sildu, ning veidi enne seda Leedu meedias levinud desinformatsioon riigis tegutsenud rohelistest mehikestest.

Selle kõige puhul on tegu lihtsalt klassikalise närvide peal mängimisega, mida oleme näinud ja näeme ka edaspidi: esmalt levitatakse sihipäraselt desinformatsiooni, eesmärgiga külvata naabrite hulgas hirmu ja segadust, et neid siis pärast tänu sellele lollis valguses näidata. À la vaadake, rumalad Balti riigid ja tobe NATO, kardavad isegi omaenese varje. Miks selliseid asju õhinal mõni kord rohkem, mõni kord vähem usutakse, on esmajoones kaks põhjust. Ühest küljest on maailm viimastel aastatel tõepoolest muutunud palju ettearvamatumaks, kui ta seda varem oli. Teisalt on Balti riikide elanikel idanaabriga seotud eripärane ajalooline ja kultuuriline kompleks.

Peale selle ei tohi unustada, et praegune Venemaa juhtkond valdab suurepäraselt bluffimiskunsti, tänu millele on nad veennud oma läänepoolseid naabreid selles, et tagasi ei põrkuta ka radikaalsematest sammudest. Võib-olla mäletate veel, kuidas kahe aasta eest ähvardas Venemaa suursaadik Taanit tuumarelvaga, kuidas asepeaminister Dmitri Rogozin on lubanud naaberriikidesse saabuda küll tankil, küll pommitajal TU-160 jne. Seda loendit võiks veel jätkata. Venelased on bluffimise ja desinformatsiooni levitamise suured meistrid, see on nende riigi vaieldamatult tugev külg.

Pärast Krimmi ja Venemaa sissetungi Ida-Ukrainasse olid lääs ja Venemaa naabrid šokis. Mine sa hullu tea, kuhu järgmiseks ronida võib… Kuid Venemaa blufil ja agressiivsel tegevusel on lääne jaoks ka teine külg. Vene oht on võimaldanud kasvatada vahendeid, mis suunatud võitluseks Kremli propaganda ja eriteenistustega, aga ka relvajõudude moderniseerimisse, millel veel enne 2014. aastat paljud läänes mingit otstarvet ei näinud, ning ühtlasi reanimeerinud sõjalise kaitseorganisatsioonina pärast külma sõja lõppu kaks aastakümmet reliktse jututoana eksisteerinud NATO.