Teabeamet jäi möödunud aastal alustatud veidi üllatavale traditsioonile truuks ja avaldas eile oma teise aastaraamatu, kust selgub eelkõige täpselt seesama, mis mullu: kõige suurem oht Eestile on Venemaa.
Juhtkiri: Teabeamet korrastab virvarri
8. veebruar 2017, 13:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohe aastaraamatu eessõnas lubab teabeameti peadirektor Mikk Marran, et muidu avalikkuse silma eest varjatult tegutsev luureasutus tahab «luua selgust informatsioonilises virvarris, edendada teadlikkust ühiskonnas ja kummutada valesid-pooltõdesid paljuräägitud tõejärgsel ajastul».
Sellega astub Marran põllule, mis muidu jääb üldiselt ajakirjanduse ja avalikumate asutuste kanda, ning kinnitab, et nimetuks jäävatel luurajatel on selge kavatsus ikkagi kuidagi ka nähtavasse debatti panustada. Avalikult esitatud saab ilmselgelt olla vaid väga väike osa infost, mis aga peaks olema midagi sellist, millele saab täie kindlusega viidata.
Aastaraamatu 64 leheküljest võtab Venemaa ja selle sekkumine mitmesugustes konfliktides enda alla peaaegu 60. Muu maailm peab mahtuma viimasele neljale leheküljele, kus saavad põgusalt ära mainitud nii niinimetatud Islamiriik kui ka Hiina ja Põhja-Korea.
Ehkki Ameerika Ühendriikide uut presidenti aastaraamatus nimeliselt ei mainita ja temaga seonduvast otseselt ei räägita, märgib Marran eessõnas sedagi, et strateegilises plaanis on meie julgeoleku seisukohalt tähtsaimal kohal Moskva suhete dünaamika Ameerika Ühendriikide uue valitsusega. See on küsimus, millele ootavad siin Läänemere ääres veidi hinge kinni pidades vastust ilmselt needki, kes Trumpi saabumist rõõmuhõisetega on tervitanud.
Sündmusi, mis võiksid suurendada Venemaa pahameelt Eesti suhtes ja pakkuda võimalusi inforünnakuteks ning mõjutustegevuseks, millele aastaraamat ka eraldi peatüki pühendab, mahub sellesse aastasse rohkelt. Neist annab ülevaate ka tänane Postimees. Tänavuse aasta keerulisim aeg saab olema ilmselt aasta teine pool, kui Eestist saab Euroopa Liidu nõukogu eesistujariik, samuti toimuvad siin sügisel kohalike omavalitsuste volikogude valimised ja Venemaal endal suurõppus Zapad 2017.
Ehkki on selge, et teabeameti-suguse asutuse põhitöö käib saladuseloori taga, võib pidada positiivseks asjaolu, et mingeid orientiire ja üldisi ohuhinnanguid on otsustatud jagada.
Selguse huvides võiks aga võimalikult kiirelt jõustuda ka teabeameti nimemuutus, et kaoks segadus, kas selle ametkonna telefoninumbril helistades saab teada õiget kellaaega või hoopis bussiaegu. Me ise oleme võibolla selle ümberütleva nimega harjunud, aga niipea kui Estonian Information Board jälle välismaistesse uudistesse peaks satuma, nagu me tänavu juba näinud oleme, tekib taas küsimus, mis kummaline infoüksus see küll olema peaks.