Kõik uuringud näitavad, et reklaamidel on väga suur roll kõigi inimeste, aga eriti noorte hoiakute kujundamisel. Viimati juhtis sellistele uuringutele tähelepanu rahvusringhäälingu teadusportaal novaator.err.ee, avaldades artiklis «Alkoholireklaam tõesti tõukabki noored purjutama» kokkuvõtte 12 uuringu andmetele tuginevast ülevaateartiklist, mis toob selgesõnaliselt välja: leiti positiivne seos alkoholireklaamiga kokku puutumise ja alkoholitarbimise vahel – teisisõnu tarbisid alkoholireklaamist mõjutatud noored rohkem vägijooki.
Kipun end kordama, kuid loodetavasti saab see nii selgemaks: eelnõu, millele on eelnenud aastatepikkune ja partneriterohke töö alkoholipoliitika rohelise raamatuga ning mille valmimisel on arvesse võetud kümneid rahvusvahelisi uuringuid ja teiste riikide kogemust, ei ole «ebaküps ja poolik paber».
Seda eelnõu on tunnustanud nii Euroopa alkoholireklaami monitooringu keskuse (EUCAM) teadlased, Euroopa alkoholipoliitika allianss Eurocare, Põhjamaade ja Baltikumi alkoholi- ja narkopoliitika võrgustik Nordan ning Euroopa, eriti Põhjamaade terviseministrid. Viimased usuvad, et Eesti eeskujul on aeg küps ka üleeuroopalise uue alkoholistrateegia järele. Kõigi nende heakskiidu põhjusi pole raske ära arvata – tegu on ühe tõenduspõhisema poliitikaga üldse. Olen nõus, et tõenduseta ja populistlikele poliitikatele tulebki osutada, kuid alkoholipoliitika sellesse loetellu ei kuulu.
Täpsustan ka artiklisse maitseks riputatud Oxfordi ülikooli evolutsioonipsühholoogide uuringust tehtud järeldusi, millega artikli autor soovib põhistada alkoholitarbimise kasu inimsuhetele. Seda uuringut tasub lugeda pisut põhjalikumalt, sest selle autorid möönavad kokkuvõttes: mõõdukas alkoholitarbimine võib (sic!) aidata kaasa olemasolevate suhete säilitamisele – ehk sõpradega koos on ilmselt tore napsu võtta –, kuid uusi püsivaid suhteid alkoholiuimas ei looda. Lausjoomarlus aga ei aita sõprus- ja peresuhete püsimiselegi kaasa.
Loodan, et Tarand suudab tulevikus kirjavigu vältida.