Õpetajate Lehes sel reedel: keelekümblusest, keskpärasuse lõksu vältimisest

Liisa Tagel
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ÕL

Õpetajate Lehes 27.01.2017

Õdusas pesas elu- ja koolimuredest priiks

Tartu Herbert Masingu kooli juures tegutsev kompetentsikeskus avas uued rehabilitatsiooniruumid. Koolimajast lühikese jalutuskäigu kaugusel Riia tänavas asuvas õdusas pesas pakutakse käitumis-, tundeelu- ja psüühikahäiretega lastele ja peredele mitmesugust teraapiat.

Teie lapsed on palju võimekamad, kui te arvate!

Sel sügisel alustab Põhja-Tallinnas tööd Avatud Kool, kus eesti ja vene lapsed õpivad koos. Tegemist on keelekümbluskooliga, kuid erinevalt vene koolide kümblusklassidest ei ole klassis ainult vene emakeelega lapsed, vaid eesti ja vene lapsed läbisegi.

Millist kooli me tegelikult soovime?

„Peremehetunde puudumise peamine tunnus on lohakus ja minnalaskmine, seda võib esineda nii era-, munitsipaal- kui ka riigikoolis,” kirjutab Eesti kristlike erakoolide liidu juhatuse liige Tarvo Siilaberg.

Ossinovski viinaviga

„Võitlus alkoholiga on kindel valik, sest alkoholiga saab vaidlustamatult seostada suurt hulka surma- ja õnnetusjuhtumeid, samuti tabavad alkoholi liigtarvitajaid tõestatult mitmesugused haigused,” kirjutab Kaarel Tarand. „Puhtdarvinistlikult vaadates peaks alkoholi kui mürgi tarvitajate tõug olema ammu karsklastega konkurentsis välja surnud. Aga ei ole.”

Kehalisest kasvatusest ja liikumisest: 90 minutit vs 100 tundi

Toitumisspetsialist ja Rakke kooli kehalise kasvatuse õpetaja Janar Rückenberg arvab, et me peame võtma vaatluse alla lapse liikumise kogu päeva ja nädala jooksul, mitte ainult kehalise kasvatuse tunnis.

Kuidas vältida keskpärasuse lõksu?

„Haridussüsteem saab majanduskasvu kiirenemisele kaasa aidata, kui muuta hariduse omandamine ja õpetajate täiendusõpe paindlikumaks, tööturu vajadusi senisest enam arvestavaks,” usub Paide gümnaasiumi õpetaja, Eesti majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi juhatuse liige Elbe Metsatalu.

Eesti vanem pigem kontrollib, kui toetab oma lapsi

Emad-isad on rahul õpetamise akadeemilise tasemega ja hindavad laste suhteid õpetajaga usalduslikuks, selgus lastevanemate liidu läbi viidud esimesest ulatuslikust lastevanemate uuringust. Kuid vanemad kurdavad ka laste pideva väsimuse, psühholoogilise üksinduse ja tõrjutuse üle ega soovi, et nende lapse klassis õpiks HEV-laps.

Aidakem igaühe ainukordsust ära tunda

„Tööst on saanud 21. sajandil ammugi rohkem kui lihtsalt aeg kindlas kohas kindla tegevuse ja palgaga,” kirjutab Swedbanki personalijuht Ülle Matt. „Inimesed otsivad oma elule tähendust. See on väga hea, sest oma elust huvitatud inimestel on kõrgem sisemine motivatsioon ning nad on üldiselt seetõttu ka õnnelikumad. Keegi ei saa meid rohkem motiveerida kui me ise, selle juurde käib ka sobiv töö ja õige erialavalik.”

Milline ruum soosib õppimist?

Kooli renoveerimisel ja kooliruumi muudatuste kavandamisel on oluline lähtuda sellest, millises keskkonnas ja kuidas lapse aju kõige paremini uut informatsiooni talletab. On oluline, et koolid lähtuksid õppekeskkonna kujundamisel õpilase vajadustest ja looksid ruumi, mis arendab, innustab ja toetab õppimist ning õpetamist.

Algteadmised, molekulid ja „keemiavaba maailm”

„Õppeainete praktilise ja teoreetilise poole ühendamine on olulisem kui õppeainete kunstlik integreerimine,” arvab molekulaarbioloog, TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi professor Erkki Truve. „Kui hakkad asju ja nähtusi seostama, ilma et teaksid algtõdesid, võivad tekkida väga kummalised seosed, ja nii jõuamegi kõiksugu pseudotõlgenduste ja -teadmisteni, mille jube tulemus võib olla näiteks Torusiili joomine. See on suurepärane näide sellest, kui ohtlik on lihtsustamine.”

Ettevõtlusõpe regiooni mootoriks

Ettevõtlusõppe koht ja roll õppekavades on muutumas. Ettevõtlikkust ja ettevõtlust soovitakse põimida erialaõppesse, sest just valdkondadevahelistel aladel tekib innovatsioon. Kuid ettevõtlusõpe võib olla ka regiooni mootoriks. Mervi Raudsaar ja Leeni Uba TÜ ettevõtluse õppetoolist tutvustavad, kuidas  Ida-Virumaal ja Viljandis kõrgkoolid panustavad ettevõtluse arendamisse.

Mindfulness hariduse kontekstis – mida oleks selle kohta kasulik teada

Riin Seema, Egle Säre ja Kristel Põder tutvustavad Mindfulness-tüüpi harjutusi, mida kasutatakse rohkem kui sajas riigis. Mindfulness tähendab tähelepanu teadvustatud suunamist nii sise- kui ka välismaailma objektidele, aktsepteerides kogetavat sellisena, nagu see on.

Milliseid koolitusi juhid hindavad?

„Olen olnud alushariduses 35 aastat ning pedagoogika, eri metoodikate, samuti lapse arengu ja psühholoogiaga praktikas väga palju kokku puutunud. Et valitud juhitööd targalt teha ning jõuda sihile mõistlikke teid kasutades, on vaja just juhtimisteadmisi ja -oskusi,“ tõdeb üks Change Partnersi koolitustel osalenud lasteaiajuhtidest, kellele eriti meeldis koolituste praktiline suunitlus ja laiem vaade.

Ülioptimistlikeks sõnavõttudeks pole põhjust

Eesti katuse- ja fassaadimeistrite liidu juhatuse liige, ülemaailmse katusemeistrite ühenduse IFD hariduskomitee liige Peeter Kärp kirjutab sellest, mis on kutsehariduse peamised probleemid: „Olen viimased viis aastat kutseharidusega suhteliselt lähedalt kokku puutunud ... Selle kogemuse põhjal on tekkinud mitmeid mõtteid ja ettepanekuid muutmaks olukorda, mis minu hinnangul on peaaegu katastroofiline, erinevalt hariduse korraldajate ja juhtijate ülioptimistlikest sõnavõttudest.”

Inga Brin: „Kaht ühesugust kõneravitundi ei oleˮ

Mullu aasta koolilogopeediks valitud Inga Brin töötab Tartu Hiie koolis, kus õpivad  kuulmis- ja kõnepuudega õpilased ning kuhu tuleb igal aastal ka neid lapsi, kellel kõne praktiliselt puudub või on väga piiratud eneseväljendusoskused. Põhjustena, miks üha enam lapsi logopeedilist abi vajab, nimetab logopeed ka vanemate vähest suhtlemist lapsega, samuti ülepaisutatud õppeprogramme ja keerulisi õpikuid, mis ei arvesta laste arengutasemega.

Sada aastat Kasvatuse ja Hariduse ilmumisest

Kasvatusteadlane Jüri Orn kirjutab, et suunamuutus eesti hariduspoliitilises ja pedagoogilises mõtlemises ja tegevuses toimus varem kui Veebruarirevolutsioon – jaanuaris 1917 hakkas Tartus Peeter Põllu toimetamisel ilmuma esimene eestikeelne pedagoogikaajakiri Kasvatus ja Haridus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles