Riigikogu liige Kalle Muuli (IRL).

FOTO: Margus Ansu

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva riigikogu liikme Kalle Muuli arvamusavaldus, et Vabaerakonna kavatsus hakata lisaks erakondadele riigikassast raha maksma ka valimisliitudele lähtub nende enda omakasust, ärgitas Vabaerakonna liikmeid vastulauseid kirjutama. 

Artur Talvik

Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige

Artur Talvik / Foto: Tairo Lutter

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Täna üllatas mind Kalle Muuli uljas süüdistus Vabaerakonna suunas, justkui meie plaan rahastada riiklikult ka valimisliite oleks poliitiline korruptsioon. Kahju, et Kalle on nakatunud IRLi (ja tegelikult ka teiste kartellierakondade) patoloogilise vihaga valimisliitude vastu. Mäletan, et ajakirjanikuna suhtus ta valimisliitudesse hästi. Aga Postimehes avaldatud jutt oli oma olemuselt ogar.

Selgitan siis lugupeetud kolleegile asja lahti. Meie mõte on osa parteide riigieelarvelisest toetusest suunata valimisliitudele, et suureneks poliitiline konkurents. See toimuks kohalikel valimistel nii, et valimisliit või partei kohalik nimekiri või üksikkandidaat saaks vastavalt valimistel saadud häälte arvule toetust. Muidugi eeldades, et nad on volikokku pääsenud. Esialgse plaani kohaselt umbes kaks eurot hääl vms. Selle summa võrra väheneks parteide riiklik toetus.

Kallele jäi mulje, et kuna Vabaerakond toetab kohalikel valimistel valimisliite, siis justkui me saaks selle raha endale. Halloo, Kalle! Saa aru, et see raha läheks ja jääks kohalikele rahvaesindajatele, mitte parteide keskkontorite nuumamiseks. Täna ei saa valimisliidud riigilt pennigi, aga parteid 5,4 miljonit aastas. Seega väheneks ka Vabaerakonna riiklik toetus.

Meie kindel seisukoht on, et kohalike asjade ajamisel ei ole oluline, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüaks. Kartellierakondade paaniline soov saada kogu riik oma kontrolli alla on ebaterve soov sekkuda kohalikku ellu. Suuremad vallad koos kahe tooli seadusega on ilmne näide sellest. Meie mõistes on valimisliidud kui kohalikud parteid ja me ei soovi Vabaerakonnaga sekkuda nende siseellu. Küll aga tahame aidata neid igasugu seaduslike vahenditega nende ebavõrdses võitluses parteidega.

Kui sa, Kalle, tahad poliitilise korruptsiooni teemal sõna võtta, siis peaksid sa karjuma selle vastu, et 8 suurettevõtjat ostsid seaduse. Vaat see on üliohtlik pretsedent! Soojenduseks võiksid nõuda oma partei juhtkonnalt, et see raha suunataks riigieelarvesse ja selle kaudu iibeprobleemiga tegelemiseks. Ja tulevikus oled alati teretulnud minult informatsiooni küsima enne kui laimava lollusega eetrisse lähed. Me ju nüüd ühes komisjonis ka. Ja kindlasti saad sa ka eelnõusse muudatusi teha, kui see muidugi enne põhja ei lasta.

Kalle Pilt

Eesti Vabaerakonna juhatuse liige

Kalle Pilt / Foto:

FOTO: Margus Ansu

Kalle Muuli väide, et valimisliitudele antavast rahast läheks osa Vabaerakonna tasku, on lausvale ja demagoogia. Vabaerakond on kõige kokkuhoidlikum riigikogu erakond. Riigikogu kuluhüvitiste kasutamise tabelis on Vabaerakonna saadikud kõige väiksemate kasutajate hulgas: kui Kalle Muuli kulutas näiteks 2016 I poolaastal 4613,11 eurot kuluhüvitisi, siis Krista Aru kulutas 1266,74 eurot ehk üle kolme ja poole korra korra vähem. 2015. aasta riigikogu valimiskampaania kulutustelt oli Vabaerakond, kes kulutas 100 000 eurot, kõige väiksemate kuludega erakond. IRL kulutas näiteks üle 1 500 000 euro. Oma igapäevategevuseks kulutab aga Vabaerakond üle kümne korra vähem raha kui IRL. Igaüks mõtleb vastavalt oma rikutuse tasemele.

Miks arvab härra Muuli, et Vabaerakond himustab valimisliitude raha? Vabaerakond soovib hoopis anda erakondade rahastamisest osa valimisliitudele ja just see ei mahu härra Muuli pähe ära, et nende sissetulekuid vähendatakse oluliselt. Vabaerakond on valmis ka oma rahast andma poole valimisliitudele, kui vaid seadus seda võimaldaks, kusjuures ka neile valimisliitudele, kus ei kandideeri ühtegi vabaerakondlast. Ebavõrdsus, mis on kohalikel valimistel valimisliitude ja erakondade nimekirjade rahastamisel, tuleb kaotada. Just see oli Jüri Adamsi koostatud seaduseelnõu ajend.

Kui valimisliidud saavad lisaraha, siis ehk ei saa erakonnad enam piisavalt dikteerida kohalike kogukondade elu. Erakonnad rahastavad ju oma valimisnimekirju riigi rahaga, kuid kogukondade esindajatest koostatud valimisliidud peavad oma finantsvahendid muretsema ainult annetustest ja oma taskust. Rääkimata sellest, et riigikogu kartellierakonnad on loonud seaduse, mille põhjal ei saa valimisliidud moodustada MTÜd, vaid peavad läbi ajama seltsingulepinguga, mis ei saa registreerida omanimelist pangaarvet ega võtta vastu tulumaksusoodustusega annetusi.

Vaadake peeglisse, härra Muuli. Vaadake oma erakonna toiduahela kulusid ja alles siis heitke kivi teiste kapsaaeda. Ehk nagu eesti vanasõna ütleb «teise silmas pindu näed, kuid oma silmas palki ei näe».

Vahur Kollom

Eesti Vabaerakonna Tartu linna piirkonna esimees

Vahur Kollom / Foto:

FOTO: Erakogu

Kalle Muuli algatas täna arutelu poliitilise korruptsiooni üle. Siin on selgelt näha kartellierakondade hirm selle ees, et kui ka valimisliite hakatakse mingil moel riigi poolt rahastama ja nad oleksid võrdväärsed partnerid kohaliku omavalitsuse valimistel. Selle tõttu võib oluliselt kannatada saada erakondlik toitumisahel ning kohalikul tasandil pääsevad võimule inimesed, kes ei allu kartellierakondade diktaadile ja seisavad oma kogukonna huvide eest.

Kalle Muuli eksib oma väidetes. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduse mõistes on kõik valimisliidud täpselt samamoodi aruandekohustuslikud kui erakonnad. Ei ole veel kuulda olnud suurtest valimisliitude eksimustest raha kasutamisel. Samuti ei ole valimisliidud ennast lõhki laenanud ning neile ei tassita kilekottides tundmatut raha. Valimisliidus kandideerija maksab üldjuhul enda ja liidu valimiskulud ise kinni.

Praegu on erakondade kohalikud piirkonnad rohkem nagu erakondade käepikendused kohalikul tasandil, kes käituvad niimoodi, nagu neile öeldakse. Näiteks Tartu linnavõim vaikis täielikult Rail Balticu teemal ega kaitsenud linna huve, kuigi linna ja maakonna arengukavades oli vastav projekt selgelt sees. See on kõige ehedam näide, kuidas töötab erakondlik käsuliin ülevalt alla ja kelle huve esindab tegelikult kohalik linnavõim.

Rääkides Vabaerakonna suunas esitatud süüdistustest, tasuks kõigil läbi lugeda Vabaerakonna esinduskogus vastu võetud «Vaba värgi» põhimõtted. Vabaerakond ei sekku kartellierakondade kombel kogukondade ja kohalike omavalitsuste tegemistesse, vaid tegutseb selle nimel, et vähendada ülepolitiseeritud juhtimist kogu riigi tasandil. Tähtis on, et kõik otsused tehakse inimestele võimalikult lähedasel, kogukondlikul tasandil! Kandideerides valimisliitudes, seisame me kohalike kogukondade eest. Vähendades oluliselt erakondade rahastamist ja andmaks lisaraha valimisliitudele, vähendame poliitilist korruptsiooni ning toetame kogukondi.