Lõplikult ja kindlalt Eestist lahkuda on otsustanud vaid ca 1% muulastest. Suurem on kindlalt lahkuda soovijate osatähtsus Sillamäel – 5,6%.
Postimees 1996. aastal: kui turvaliselt muulane end Eestis tunneb
13. jaanuar 2017, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täiesti kindlalt on otsustanud oma tuleviku Eestiga siduda 2/3 muulastest. Kolmandik muulastest mõtleb aeg-ajalt Eestist ärasõidule, kaalub variante ja jälgib olukorra kujunemist Eestis.
Muulaste kindlustunne, et Eestist kujuneb tulevikus turvaline riik, ei ole eriti suur. Vaid kolmandik Tallinna muulastest ja 41% Kirde-Eesti muulastest usuvad sellesse. 43% on kõhkleval seisukohal.
Vastupidist varianti, et Eestist võiks saada lastele ohtlik elupaik, usub väiksem osa muulastest, iga viies Tallinna ja kuues Kirde-Eesti muulane. Peaaegu pooltel muulastel on kahtlusi, kas Eestist kujuneb turvaline riik.
Aastaga on toimunud nihked turvatunnet tagavate tegurite hierarhias. 1994. aastal oli Kirde-Eesti muulastele kõige olulisem kindel elukutse ja töökoht, 1995. aastal Eesti kodanikuks saamine. Tallinna muulaste silmis on Eesti kodakondsuse väärtustamine nihkunud kolmandalt kohalt neljandale. Eesti keele valdamise tähtsus on langenud, Tallinna muulastel teisele, kirde-Eesti muulastel koguni neljandale kohale. Kõrgemale positsioonile on tõsunud hea sissetuleku väärtustamine. Tallinna muulastel on see esikohal ja Kirde-Eesti omandel kolmandal.
13.1.1996