Andrei Kuzitškin

FOTO: Erik Prozes

Arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin annab ülevaate, mida kirjutas Venemaa meedia detsembris Eestist.

Venemaa kahtlustab jätkuvalt Eestit ja selle NATO liitlasi agressiivsetes kavatsustes. Seda võis taas näha uudisteportaalis Lenta.ru:

«NATO relvajõudude õppustel on Venemaa-vastane suunitlus, mis lubab tõmmata paralleele fašistliku Saksamaa tegevusega, andis teada Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu. Tema sõnul ilmneb õppuste Venemaa-vastasus selles, et Suurbritannia relvajõud kasutavad Salisbury Plaini polügoonil vastase tähistamiseks Venemaal toodetud tanke ja Venemaa sõjaväe vormirõivaid. «Viimati kasutas niisugust vägede väljaõpetamise meetodit fašistlik Saksamaa Teise maailmasõja ajal,» sõnas Šoigu. Lisaks tankidele T-72 ja T-55 on fotodel näha ka hallikassinisesse maskeerimisülikonda ja rohelisse vormirõivasse riietatud jalaväelasi. Pealegi kannavad sõdurid automaate AK-74. Õppuse stsenaariumi kohaselt pidi Briti armee tagasi lööma Venemaa vägede hüpoteetilise rünnaku Eesti territooriumil.»

Kas NATO suhtumine Venemaasse muutub pärast seda, kui jaanuaris astub USA presidendi ametisse Donald Trump? Sellele RIA Novosti küsimusele vastas Venemaa välisministeeriumi Euroopa koostöö osakonna direktor Andrei Kelin. Tema meelest NATOst imet oodata ei tasu.

Venemaa lubas reageerida kõigile NATO «väljakutsetele ja ohtudele». NATO Varssavi tippkohtumise otsustest järeldub, et juba kevadel paigutatakse Poola, Leedu, Läti ja Eesti territooriumile mitmeriigipataljonid. Samuti luuakse Rumeenia üksuste baasil mitmeriigi-brigaad. Arutatakse võimalust luua NATO püsiv merejõud Mustal merel.

Kui nüüd pidada silmas uue Ameerika presidendi ametisse astumist, ei ole mingit alust kahelda, et need sammud, mis vaieldamatult on orienteeritud vastuseisule ja just surve avaldamisele Venemaale, viiakse ellu. Need viiakse ellu, sest NATO bürokraatia ei saa endale lubada, et neid ellu ei viida. Andrei Kelin lisas, et praegu on raske ennustada, mis täpselt juhtub ja mis mitte: «Ei, ennustada ega midagi kinnitada ma selles osas ei suuda.»

Saun – strateegiline relv

Ajalehe Kommersant korrespondent Aljona Miklaševskaja tutvustab lugejatele Skandinaavia elulaadi traditsioone:

«Et mitte jääda ilma võimalusest nautida traditsioonilist lõõgastumisviisi, viivad Eesti ja Soome sõjaväelased välisauna kaasa kõikjale, kuhu teenistus neid paiskab. Sest ilma saunata, kinnitavad Eesti sõdurid, ei saa sõda võita. Veelgi enam: positsioonide muutmisel või taganemisel ei tohi kindlasti sauna maha jätta. «Iga hinna eest, maksku mis maksab, tuleb see koju tagasi viia,» andis teada Eesti major Kuido Põldoja. Sõdurid käivad rõõmuga leili võtmas ka siis, kui on sattunud teenima paika, kus temperatuur võib tõusta lausa üle 40 kraadi, olgu see siis Afganistan, Liibanon või Kesk-Aafrika Vabariik.»

Venemaal jätkub sõda Euroopa kaupadega

Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarameti Rosselhoznadzor Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ning Pulkovo tollitöötajate koostöös konfiskeeriti üle 120 kilogrammi Euroopa Liidu riikides toodetud liha- ja piimatooteid, mille sissevedu Venemaale on keelatud. Kättesaadud kauba seas leidus vorsti, frikadelle, viinereid, võid, kohupiima, jogurtit, juustu – ning kõigi nende etikettidel seisis valmistajana kirjas mõni ELi riik (Saksamaa, Taani, Läti, Hispaania, Itaalia, Poola, Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Eesti). Kõik tooted hävitati põletamise teel, andis viitega järelevalveameti allikale teada uudisteagentuur Regnum.

Eesti eriteenistus

Eesti eriteenistus olevat pidanud Venemaa seriaali «Jokker» loojaid Vene maffia esindajateks ja kuulanud nende juttu seepärast pealt. Sellest anti teada telekanalis Ren TV. Võttegrupp tegutses sarja teise hooaja ülesvõtmisega Eesti pealinnas Tallinnas. Et neid pealt kuulati, selgus siis, kui režissöör ja kunstnik-lavastaja arutasid raadiotelefonitsi, kui palju püstolimakette anda näitlejatele tulistamisstseeniks.

Nende vestlusse olevat sekkunud Eesti eriteenistuse esindaja, kes tutvustas ennast, viitas vastavale Eesti seadusepügalale ja nõudis otsekohe püstolijutu lõpetamist. Seriaali «Jokker. Operatsioon «Püünis»» esilinastus oli telekanalis Ren TV pühapäeval, 11. detsembril kell 19.20. Seriaal pajatab endisest eriväelasest, kes satub silmitsi eriteenistuste ja bandiitidega.

Jõulukuused ekspordiks

Eesti jõulukuuski viiakse jõulude ja uusaasta ajaks müüki tervelt 11 Euroopa Liidu riiki: Taani, Suurbritannia, Saksamaa, Iirimaa, Läti, Prantsusmaa, Soome, Rootsi, Leedu, Poola ja Holland. Seda kajastas uudisteagentuur Regnum viitega Eesti statistikaametile ja lisas, et kuuskede hind jääb vahemikku viis eurot meetri eest Poolas kuni 18 eurot meetri eest Iirimaal.

Kõige rohkem müüakse Eesti kuuski Taanis (üle 70 000), Suurbritannias (üle 18 000), Saksamaal (üle 14 000), Iirimaal (üle 5000) ja Lätis (üle 4000). Viimase kolme aastaga on Eesti kuuseeksport kasvanud 22 protsenti.

Austria tulevast presidenti hirmutati väljasaatmisega Eestisse

2016. aasta detsembris Austria presidendiks valitud Alexander van der Belleni esivanemad suundusid 18. sajandi keskel elama Venemaa keisririiki, kirjutab viitega ajalehele Die Zeit portaal Lenta.ru. Praeguse poliitiku samanimeline vanaisa sündis Pihkvas. Kaks aastat pärast oktoobrirevolutsiooni (1919) sõitis ta Eestisse, kus esimese asjana vahetas senise perenime von der Bellen Hollandi päritolu toonitava van der Belleni vastu.

Tulevase riigipea isa abiellus Tallinnas eestlannaga. Kui 1940. aastal saabusid linna Nõukogude väed, otsustas noor perekond põgeneda Saksamaale. Ennast ajaloolisele kodumaale naasvate sakslastena välja pakkudes suundusid van der Bellenid Ida-Preisimaale, hiljem aga Viini, kus 1944. aastal sündis ka nüüdne poliitik. Austria kodakondsuse sai van der Bellen alles 1958. aastal.

Poliitik ise on kõnelnud, et tema pereliikmeid vaevas lakkamatult hirm, et nad võidakse saata välja Eestisse, mis toona kuulus Nõukogude Liidu koosseisu. «Lapsepõlves räägiti mulle alatasa, et ma ei läheks teel kooli mööda Innsbruckis Falki tänaval asuvast Nõukogude konsulaadist,» on Austria president meenutanud, lisades, et see hoone äratas temas juba siis õudu. Innsbrucki ülikooli lõpetamise järel väitles van der Bellen doktoriks ja sai professoriks. Hiljem oli ta Viini ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonna dekaan.

Tulus feldmarssali muumia

1702. aastal suri toonases Revelis, nüüdses Tallinnas, feldmarssal Charles Eugène de Croÿ. Peeter I oli usaldanud talle Venemaa sõjaväe juhtimise. Kuid Narva all sai de Croÿ Rootsi kuninga Karl XII käest lüüa ja võeti vangi. Vangipõlves de Croÿ surigi, aga et feldmarssal oli eluajal suutnud endale kaela tõmmata tohutult võlgu, keelasid võlausaldajad teda matta, enne kui kõik on tasutud.

Üle saja aasta lamas de Croÿ avalikult Niguliste kirikus, kuni ta 1819. aastal kaeti viimaks klaasiga. Miskipärast lagunemata jäänud surnukeha vaatamise eest hakati tasu võtma, mis läks kadunukese võlgade tasumiseks. Luuletaja Delvig on kirjutanud: «Ahtas kambris, gootiliku värvikireva akna valguses, lebab ta mustast sametist keebi all, jalas siidist sukad, käes narmendavad kindad, kaelas pitsiline rätik, peas pikk parukas.»

Alles 1879. aastal andsid võimud korralduse «korralagedus» lõpetada ja surnukeha matta. See toimus aga alles 1897. aastal. Nähtavasti ei tahtnud sugugi kõik ilma jääda heast sissetulekust, märgib seda lugu kajastanud Lenta.ru.

Venemaa teaduste akadeemia

Eesti linnad aitasid rahastada Venemaa teaduste akadeemia loomist, kirjutab ajaleht Kommersant. «28. jaanuaril 1724 kuulutati välja Peeter I korraldus asutada teaduste ja kunstide akadeemia: «Tema Keiserlik Kõrgus käskis asutada akadeemia, milles õpitaks keeli, samuti muid teadusi ja suuri kunste ja tõlgitaks raamatuid [...] Ülalpidamiseks määrati tulu, mida koguvad Narva, Derpti [tänapäeva Tartu], Pernova [tänapäeva Pärnu] ja Arensburgi [tänapäeva Kuressaare] linn.»

Teaduste ja kunstide akadeemia avamiseni jõuti aga alles 1725. aasta lõpul, juba pärast Peeter I surma, mil võimul oli Katariina I, ehkki töö aluseks jäi Peetri kinnitatud statuut. 1803. aastal põhikirja muudeti ja asutus sai nimeks Keiserlik Teaduste Akadeemia. Venemaa Teaduste Akadeemiaks nimetas selle 21. novembril 1991 president Boriss Jeltsin. http://www.kommersant.ru/doc/3169172

Eesti pühakud

Vene õigeusu kiriku Moskva patriarhaadi koduleheküljel antakse teada, et 1. detsembril 2016 olid Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalses Naiskloostris pidustused, millega peeti meeles Eestimaa pühakute kogu. Eelnenud koguöist jumalateenistust ja päeval peetud liturgiat juhtis Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius. Pidulik mälestuspäev lõppes filmi «Õigeusu ajalugu Eestimaal» vaatamisega.

Lõpetuseks aga tavapäraselt mõni anekdoot eestlastest. Kõige kahjutumad palgamõrtsukad maailmas on eestlased! Kuni nad rünnakut ette valmistavad, jõuab ohver juba loomulikku surma surra.

Teises loos sõidab eestlane Musta mere äärde puhkama. Läheb randa, kus kõik on päevitunud, tema aga valge nagu piimakoor. Talle astub ligi üks neiu ja küsib: «Kas teil Eestis ei paista üldse päikest?» «Ei-ei, Eestis paistab ikka ka päike. Ainult et ma olin sel päeval tööl.»

Toivo jõuab kolmekuisest komandeeringust tagasi koju. Abikaasa: «Toivo, sa olid kolm kuud ära, no kas või suudle mind nüüd.» – «Kallis, sa ju tead, et mulle orgiad ei meeldi.»

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.