Juku-Kalle Raid

FOTO: Videokaader

Texases on üks tore väikelinn Lajitas, kuhu sattusin sel kevadel koos Ivo Linnaga telesaate «Ivo Linna Ameerika lugu» filmimisel. Selline meeldivalt lohakas ja omapärane kohake, võiks isegi öelda, et kummituslinn. Ning üks koosluse atraktsioone seisnes vaieldamatult tõigas, et elanikud, olles tüdinud kohalikust poliitikast ning poliitikutest nagu Tsahkna ja Ossinovski Rõivase sõpradest-sugulastest ning tahtes lolli nalja visata, valisid linnapeaks kitse.

Tellijale

Auväärne loom pidas vahti keskväljakul ketis edasi-tagasi jõlkudes ja tegeles õllejoomisega; linnapea nimi oli – oh kui tuttavalt kõlas! – Savihenri.

Mis parata, meie maaeluministri kitselugu tuletas just auväärset Lajitase linnapead meelde. Tõsi, nagu juba öeldud, see linnapea polnud mingi maaeluminister ja Hollandi kitsejuustu ei tootnud, vaid tegeles kohaliku kesvamärjukese degusteerimisega. Ei saa salata, eks Savihenri sai oma linna juhtimisega umbes sama hästi hakkama kui Repinski kitsefarmi tüürimisega. Mis siin ikka, vaatame kasvõi Repinski selgitusi, millest ilmneb, et suurt asja ongi raske hallata, justnagu juhtinuks ta vähemalt Gazpromi või Coca-Cola suurust ettevõtet, ja kuna see on oma gigantsuse tõttu nii keeruline, tekkisid ka paratamatud vead. Kus ei tekiks. Kui Coca-Colale paigaldati uus müügijuht, keelas see näiteks töötajatel moblaga kõnelemise (klientidega tuleb suhelda, mitte elukaaslasega pläägutada) ning läbimüük kahanes veelgi hoogsamalt.