Juhtkiri: Eesti kaitseväe masendavad häbiplekid (1)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO miinitõrjegrupp
NATO miinitõrjegrupp Foto: Liis Treimann

Viimased nädalad on kujunenud Eesti kaitseväele iseäranis süngeks. Avalikkuse ette jõudnud kaks erineva taustaga kriminaalset juhtumit, millega on seotud kõrged ohvitserid, sunnivad küsima: mis ometi sünnib?

Me muretseme julgeoleku pärast ja peame olema valmis võtma vastu uusi liitlaste üksusi. Me ei saa lubada lohakusvigu ja ammugi mitte rumalusi valdkonnas, mis nõuab ennekõike täpsust ja korda.

Riigiprokuratuur uurib suurt alkoholi ja sigarettide vedu miinijahtijal Sakala: NATO miinitõrjegruppi kuuluvalt laevalt leiti 56 kasti maksumärkideta sigarette, ligi 1000 liitrit kanget alkoholi, umbes 300 liitrit veini ja üle 400 liitri õlut. Sakala komandör kaptenmajor Ott Laanemets astus ametist tagasi. Vastutuse toimunu eest võttis ka mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper, kes samuti oma töökohalt lahkus.

Nüüd sai ametist priiks ka Tapal asuva pioneeripataljoni ülem kolonelleitnant Eero Tepp, kes põhjustas raskes joobes liiklusõnnetuse ning põgenes sündmuskohalt. Kogenud ja tunnustatud kaitseväelane.

Kahtlemata tuleb niisugusel juhul võtta vastutus ja seda on ka tehtud. Samal ajal peab tegelema ennetusega. See tähendab põhjalikku uurimist, miks nii läks ja kas saanuks kuidagi juhtunut ära hoida. Karistus karistuseks, kuid patustajad on ometi inimesed, kelle koolitamiseks on kulutatud hulk töötunde ja raha. Emotsionaalselt: kellega riik on sidunud lootusi. Pealegi tuntakse just majoritest ja kolonelleitnantidest kaitseväes suurt puudust – seda rääkis kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras mullu Postimehe usutluses. «Kolonelleitnanti ei saa võtta tänavalt. Selle auastme saamiseks peab teenima 20 aastat,» ütles Terras.

Hapras ja kriisialtis maailmas peame olema enesekindlad, see tähendabki toetumist usaldusväärsetele institutsioonidele ning kaitseväe positsioon on olnud selles pingereas üks paremaid. See on erakordselt tähtis riigikatse aspekt just sisejulgeolekut silmas pidades. Tänavu juunis avaldatud Turu-uuringute ASi küsitluse järgi usaldab kaitseväge 77 protsenti Eesti elanikest. Selle nimel on tehtud pikki aastaid kõvasti tööd. Lammutamine läheb paraku alati kiiremini ja kergemini kui ehitamine.

Ja lõpuks, Eesti kaitsevägi ei ole ainult Eesti kaitsevägi, vaid osa Põhja-Atlandi alliansist. Viimastel päevadel on palju räägitud mainekahjust meie partnerite silmis, sellest, millised võivad olla näiteks mõtlematute väljaütlemiste tagajärjed. Ajal, mil oleme valmistanud ette kaitseväge ja kogu ühiskonda uute liitlaste üksuste võõrustamiseks, määrivad piinlikud juhtumid meie mainet ning tekitavad asjatut vaimset ja ainelist lisakoormust.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles