Õpetajate Lehes 25. novembril 2016:
Õpetajate Lehes sel reedel: erivajadustest, maalähedaselt programmeerimisest, motivatsioonist
24. november 2016, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel kord hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamisest tavaklassis
Viimasel ajal on taas aktuaalne küsimus kaasavast haridusest ehk hariduslike erivajadustega laste õpetamisest tavaklassis. Paar juhtumit sellega seoses jõudis hiljuti ajakirjanduse kaudu avalikkuse ette, ent probleeme on paljudes koolides. Kuidas edasi minna, arutati Õpetajate Lehe toimetuses vestlusringis.
Raplamaa kalender ühendab korvpalli ja pärimuskultuuri
Raplamaa korvpalli ja pärimuskultuuri kalendri eesmärk on nihutada harjumuspäraseid piire pärimuskultuurist mõtlemises. Kalendrist leiab 14 fotot, mis on lavastatud Raplamaalt üles kirjutatud vanasõnade, regilaulukatkendite ja rahvakalendri tavade järgi. Fotode peategelased on Avis Rapla korvpallurid, kes on sattunud pärimusmaailma ja sellest täie tõsidusega osa võtavad.
Teisel pool maakera on teine Saku veel
Saku valla infojuht Victoria Parmas kirjutab, kuidas seitse Saku valla õpilast ja kaks õpetajat käis koolivaheajal Jaapanis Saku linnas Usuda põhi- ja Nozawa algkoolis. Jaapani õpilased laulsid väga hästi. Koolivormiks oli neil sinine spordidress ja valged botased. Õpilased koristavad ise klassi. Õpetajad suunatakse iga viie aasta tagant tööle uude kooli. Suur puudus on inglise keele õpetajatest.
Programmeerimisest maalähedaselt
Mari Kruuse intervjueerib aasta õppejõudu Eno Tõnissoni, kes on edukalt käivitanud programmeerimise e-kursuse igas vanuses ja mis tahes varasema ettevalmistusega huvilistele. Selgub lihtne tõsiasi, et nii nagu klassis nii ka internetikeskkonnas oleneb õppe edukus eelkõige ikkagi õpetajast.
Motivatsioon ja rahulolu põhikoolis
Tallinna ja Tartu ülikooli haridusteadlased Eve Kikas, Anna-Liisa Jõgi ja Anu Palu kirjutavad oma uuringust, millega selgitati õpilaste suhtumist matemaatika õppimisse. Selgus, et õppimine on efektiivne, kui õppijal on huvi, kui ta on kindel, et saab hakkama, kui ta ei muretse liialt, naudib õppimist, pingutab ka siis, kui on raske, kui ta ei tunne end ülekoormatuna.
Koolipingist otse töökohale ametit õppima? Miks mitte!
Kaire Mets kirjutab, kuidas Tartu kutsehariduskeskuses õpipoisiõpet rakendatakse. Juba tööl käivate inimeste kõrval osaleb õpipoisiõppes ka otse gümnaasiumist tulnuid.
Kuidas jõuda tähtedeni?
TÜ õppeprorektor Mart Noorma kirjutab, et Eestis on ühe inimese kohta rohkem start-up’e kui kusagil mujal Euroopas – ja Tartu on sõnasse sTARTUp suisa sisse kirjutatud.
Lasteaiajuht, kes hindab häid mõtteid ja koostööd
Tallinna Meelespea lasteaia tunnustuste hulk on muljetavaldav. Tänavu lisandus sellesse ritta aasta õppeasutuse juhi tiitel. Lasteaia direktor usub, et tunnustus on tulnud tänu sellele, et kõik olulised otsused tehakse kolleegidega koos.
Roosi(line) elu keset mustreid ja värve
Roosi Talvik on Tartu kunstikooli inglise keele õpetajana avastanud endas juhigeeni ning veab juba rahvusvahelisi projektegi. Elule keset kunsti lisab värve keele- ja kutseõppe lõimimine.
Mälestusmärk Konstantin Pätsile: see on meie au asi
Üliõpilane Jan Enriko Laidsalu, Johan Laidoneri seltsi tegevjuht tõdeb, et oleks veider, kui oma riigi saja aasta juubeliks oleksime märganud vaid Boris Jeltsinit. Tunnustada Konstantin Pätsi panust Eesti riigi loomisel on meie au asi.