Õpetajate Leht 18. novembril 2016:
Õpetajate Lehes sel reedel: kutseõppurite toetamine, pärimuskultuur, ettevõtlikud koolid
17. november 2016, 16:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tahan saada NATO hävitaja piloodiks!
Kutse- ja kõrgkoolist langeb mõnel erialal välja ligi pool alustanutest. Mil määral saab karjääriõpe siin olukorda parandada? Mis muud võimalused peale karjääriõppe võiksid aidata? Selgitusi jagab SA Innove karjääriõppe peaspetsialist Virve Kinkar.
Diferents viib Eestit edasi
Õpetada ettevõtlikkust koolis on hea, aga sellest ei piisa – tuleb kaotada üle-eestilist ettevõtlust pärssivad tegurid, kirjutab Vello Lind, ja hakata müüma päikeseelektrit, nii odavalt kui vähegi võimalik.
Põnev elu äärlinna koolis
Merivälja kooli direktor Kaja Laanmäe kirjutab, missuguseid uusi pedagoogilisi töövõtteid on nende koolis viimasel ajal kasutusele võetud.
Kui päike tuleb välja, nihkub tunni algus edasi
Tartu Raatuse kooli arendusjuht Rene Leiner kirjutab külaskäigust Fääri saarte koolidesse, kus meie uus õpikäsitus on juba ammu argipäev7
Rahvusvaheline rahvusülikool?
Tartu ülikooli õppekavade ingliskeelseks muutmine tekitab professorites küsimusi, tõdeb ajakirjanik Merilyn Säde. Mis saab siin õppinud välistudengitest, kuivõrd on praegused suundumused kooskõlas ülikooli keelepõhimõtete ja eesti keele arengukavaga, kas akadeemiline eesti keel jääb püsima?
Lasteaia aastaring kolme loitsu saatel
Tallinna Komeedi lasteaia direktorit Helin Värtinat ajavad muigama oletused, et pärimuskultuuri tähtsustavas lasteaias tatsatakse ringi pasteldes ja tegeldakse päevad läbi etnograafiaga: «Oleme tänapäeva reaalse elu sees, aga pärimusteemaga oleme oma väikese niši siiski leidnud. Asume pealegi Uue Maailma piirkonnas, eks see boheemlaste kant on ja meid peetakse ka natuke boheemlaslikeks.»
Pärimuskultuuri õpetamine on kodumaa-armastuse õpetamine
«Eesti riik võiks pärimuskultuuri õpetamist rohkem toetada – koolitada pärimuskultuuri õpetajaid ja täiustada kooliprogrammi,» leiab Maavalla Koja liige Ahto Kaasik.
Toimetulekukoolis on kõige tähtsam arendada praktilisi oskusi
Tänavu Tallinna aasta parimaks klassiõpetajaks valitud Maret Mesipuu töötab Hilariuse koolis, kus õpivad toimetuleku õppekava järgi mõõduka ja raske intellektipuudega lapsed. «Ühelt poolt tuleb teha hästi palju praktilist treeningut ja samas inimeste ja isiksustena neid õpilasi tunnustada ja nendega arvestada,» võtab õpetaja kokku oma töö põhimõtted.
Ettevõtlikud koolid vallutavad Eesti
Ida-Viru ettevõtluskeskuses (IVEK) kümne aasta eest alguse saanud haridusprogramm «Ettevõtlik kool» pälvis üleriigilisel aasta õpetaja auhinnagalal aasta hariduse sõbra tiitli. Kuidas on idavirulastel õnnestunud koole-lasteaedu ettevõtlikumaks muuta ja millist hoogu on andnud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programm? Õpetajate Leht uuris, mida arvavad neli ettevõtlikku naist: IVEK-i juhataja Pille Sööt, «Ettevõtliku kooli» üle-eestiline koordinaator Kristi Krilovs, koolitusjuht Kristi Goldberg ja konsultant/koolitaja Hälis Rooste.
Kiire kohanemine hoiab õpetaja värskena
Ehkki Liina Kollo on pärit Ida-Virumaalt, pelgas ta Jõhvi gümnaasiumi tööle minnes tõsiasja, et bioloogiat tuleb õpetada lisaks eesti noortele ka neile, kelle emakeel on vene keel.
Möödunud aegade kaja
Arheoloog ja arhitektuuriloolane Jaan Tamm tutvustab ühemeheraamatut „Saue. Möödunud aegade kaja», autor Lembit Teinbas. Saue on end ajalukku jäädvustanud küla, mõisa, valla ja ka linnana.