Hillary Clinton.

FOTO: CARLOS BARRIA/REUTERS/Scanpix

Adolf Hitler, kes Timur Vermese teoses «Ta on tagasi»  2011. aastal korraga Berliini tühermaal ilma Evata ja ilma parteita silmad avab, õpetab: «Poliitilist vastast tuleb rammida õigel hetkel. Mitte siis, kui tal parajasti midagi öelda pole. Vaid siis, kui ta proovib midagi öelda.»

Donald Trump tegutses valimiskampaania ajal niisama kirglikult, nagu mängur mängib ja joodik joob. Ning ka Hillary Clintonile (69), kes kuulutati presidendiks juba enne valimisralli ametlikku starti, suutis ta anda hoobi õigel hetkel ning Trumpile omasel normerikkuval moel.

Kuigi Clinton oli kaotajana väärikas, võtab võitja ikkagi kõik. Järjekordne põrumine – 2008. aastal jäi Clinton alla Barack Obamale – tähendab Clintonile tõenäoliselt poliitilise karjääri, kuid mitte ligemale 40 aastat väldanud avaliku elu lõppu. Mäletama jäädakse teda endise esileedina, mitte proua presidendina.