Donald Trump FOTO: SCANPIX

Äsja USA presidendiks valitud Donald Trump käis valimiste ajal välja palju uskumatuna kõlavaid lubadusi, mis on inimesi pannud tuleviku ees hirmu tundma. Kuigi USA presidendil on suur võim, seisab Trumpi teel siiski palju takistusi, mis ei lase tal vaid enda tahtmist mööda talitada.

Vabariiklastest senaatorid John McCain ja Mitch McConnell on öelnud, et põhiseadus hoiab Donald Trumpi tagasi. «Ma usun, et meil on valitsusinstitutsioonid, mis piiravad kedagi, kes soovib ületada põhiseaduslikke kohustusi,» ütles McCain. «Meil on ülemkohus. Me pole Rumeenia.»

Võimude lahususe printsiibi järgi jagab president võimu kongressi ja kohtusüsteemiga. Parteisüsteem, meedia ja poliitilised traditsioonid võivad teda samuti taltsutada. Kõik aga oleneb sellest, mida Trump täpsemalt teha tahab.

Mida Trump saab teha?

Oma kampaanias pööras ta kõige rohkem tähelepanu immigratsioonile ja kaubandusele. Ta ei saa kongressi toetuseta Mehhiko piirile müüri ehitada, kuid võib lasta kõik ebaseaduslikud immigrandid riigist välja saata.

Trump võib takistada moslemitel riiki siseneda, toetudes seadusele, mis lubab piirata nende välismaalaste riiki lubamist, kes võivad ohustada USA huve.

Kas ta võib Hiina kaubale tollimaksud kehtestada? Jah, võib. Kongress on andnud presidendile võimu rakendada vastumeetmeid riikide puhul, mis kasutavad ebaausaid kaubandusvõtteid. 2002. aastal kehtestas toonane president George W. Bush taolised tariifid mitmele riigile. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) nimetas seda käiku ebaseaduslikuks. Kui Trump peaks sama tee valima, siis ta võib lihtsalt WTOd ignoreerida või sealt üldse välja astuda.

Trump võib rebida pooleks ka Põhja-Atlandi Lepingu, millega loodi NATO, mis tema hinnangul on iganenud.

Kampaania jooksul väljendas Trump pahameelt ka oma kriitikute suhtes ja vihjas, et võib kasutada nende vastu jõudu. Trump ei saa kedagi vangi panna ainult tema kritiseerimise pärast, kuid võib kasutada regulatiivset võimu inimeste vastu, kes talle ei meeldi. Ta võib suunata justiitsministeeriumi uurima oma kriitikuid ja tõsta esikohale neile omistatavate kuritegude uurimise. Poliitilisi vastaseid võib ta süüdistada kampaaniarahastuse seaduste rikkumises. Endisi valitsusametnikke, nagu näiteks Hillary Clintonit, võib ta süüdistada salastatud teabe seaduse rikkumises. Isegi kui süüdistustega kuhugi ei jõuta, oleksid süüdistatavate kohtukulud märkimisväärsed.

Samuti võib Trump võtta pihtide vahele ajakirjanikud, kes kirjutavad riikliku julgeoleku teemadel, kehtestades jõulisemalt salajase teabe seadusi. Barack Obamat kritiseeriti saladusi lekitanud valitsusametnike kohtu alla saatmise eest, kuid justiitsministeerium ei esitanud süüdistust ühelegi lekkeid avaldanud ajakirjanikule.

Kas Trump võib tuumarelva kasutada? Jah. President võib anda käsu tuumarelva kasutamiseks ja keegi ei saa teda takistada. Kaitseminister on kohustatud küsima kinnitust presidendi käsule, kuid ta ei saa seda vetostada. Seadus kohustab ministrit presidendi käsku täitma. Kogu süsteem on kujundatud heas usus demokraatiasse ehk usku, et ameeriklased oskavad valida endale kainelt mõtleva juhi, kes suhtub tuumarelvadesse täie tõsidusega.

Donald Trumpi toetajad. Foto: Scanpix FOTO: CARLO ALLEGRI/REUTERS

Mida Trump ei saa teha?

Ta ei saa ise makse tõsta ega langetada. Ta saab kasutada vahendeid, millele kongress heakskiidu annab, et teha seda, mida kongress volitab. Seetõttu ei saa ta ka müüri ehitada (v.a juhul, kui ta veenab Mehhikot selle eest maksma ja see enda poolele ehitama).

Ta ei saa täita lubadust kehtestada surmanuhtlus kurjategijatele, kes on politseinikke tapnud.

Trump on väitnud, et annaks USA armeele loa kasutada piinamisvõtteid hoolimata sellest, kas see on seaduslik või mitte. Piinamine on ebaseaduslik nii USA kui rahvusvaheliste seaduste alusel.   

Mida Trump päriselt teeb?

Keegi ei tea, mis Donald Trumpi peas toimub. Trump jäi oma kampaania jooksul lubadustes pealiskaudseks ja seetõttu pole selge, kuidas või kas ta kavatseb enamikku nendest ellu viia. Ta ei järgi kindlat ideoloogiat ja on muutnud jooksvalt mitut seisukohta. Mõned analüütikud arvavad, et Trump tõmbub tagasi pärast ametisse astumist ja lähtub presidendina nõunike soovitustest. Teised näevad aga süngemat stsenaariumit ja arvavad, et ta tahab ainuisikuliselt kõik otsused vastu võtta ega kuula teiste arvamusi.

Trumpi tegutsemist piiravad lisaks võimude lahususele aga ka miljonid riigiametnikud, kellest valdav osa on professionaalid ning pühendunud oma ametiasutuse missioonile. Nad ei suhtu leebelt kõrgemalt poolt tulevatesse meelevaldsetesse käskudesse. Nende kontrollimiseks peaks Trump sokutama endale lojaalsed inimesed juhtkondadesse, kuid kõige selle korraldamine nõuaks koostööd senatiga ja pikaajalist pingutust.

Olulist rolli mängib ka avalik arvamus. Just presidendi toetuse langemine võiks kannustada esindajatekoda alustama Trumpi ametist tagandamist. Presidendi tagandamiseks peab riigipea olema toime pannud õigusrikkumise. Trump võib mitmete lubaduste täideviimisel seadusega vastuollu minna. Ka ei pruugi teda päästa see, kui esindajatekojas moodustavad enamuse vabariiklased, sest ta pole erakonna sees just väga populaarne.  


Allikad: Time, New York Times, Politico, Vox