Õpetajate Lehes 28. oktoobril 2016:
Õpetajate Lehes sel reedel: pagulasperede lastest, tugispetsialistidest
27. oktoober 2016, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meil on pagulasperede lastelt mõndagi õppida!
Kuidas lõimitakse pagulaste lapsi kooliellu Ameerikas ja Eestis. Ameerikas nimetatakse sisserännanute lapsi uuteks ameeriklasteks. Seal peetakse väga tähtsaks, et pagulasperede lapsed osaleksid aktiivselt klassivälistes huviringides ja teeksid sporti. USA-s on rajatud klubid, mis pagulaste lastele huvitegevust pakuvad. Pagulaste lastele seatakse ambitsioonikad eesmärgid, näiteks peavad nad pääsema kõrgkooli.
Vähem müra, rohkem häid mõtteid
Kuidas mõjutab akustika õppija ja õpetaja tervist, tuju ja töövõimet? Spetsialistid selgitavad, milline on Eesti haridusasutuste akustika.
Iga kool vajab tugispetsialiste
„Iga koolilaps peab saama vajalikku tuge kiiresti ning alati, kui seda vaja on. Eestis on hariduslike erivajadustega lapsi üle 23 000 ja nad moodustavad ligi 17 protsenti üldhariduskoolide õpilaste koguarvust,” kirjutab riigikogu liige Mailis Reps.
Vahetusõpilaseks Eestisse? Miks mitte!
Enne kui minna pikaks ajaks vahetusõpilasena välismaale, võiks katsetada õpilaselu mõnes Eesti koolis. VeniVidiVici programm on nelja aastaga õpilasvahetust pakkunud enam kui 300 õpilasele, kaasatud on juba 101 kooli.
Tõnis käib Singapuris lasteaias
Tõnis on nelja ja poole aastane eesti poiss, kes on pisut üle aasta käinud Singapuris kakskeelses lasteaias, kus üks õpetaja suhtleb lastega inglise ja teine hiina keeles.
Eesti õppejõud koolitasid Afganistani ämmaemandaid
Tallinna tervishoiu kõrgkooli ämmaemanduse õppejõud koolitasid Moodle’i keskkonnas Afganistani ämmaemandaid. Kursuse teemad toetasid osalejate ettevalmistust tervisekasvatuse loengute pidamiseks Afganistani 7–12-aastastele koolitüdrukutele.
Mis on sotsiaalsed pädevused ja kuidas neid õpetada.
Tallinna Kuristiku gümnaasiumi õpetaja Mailis Ostra nendib oma uuringu põhjal, et meie õpetajatel pole terviklikku ettekujutust sellest, mis on sotsiaalsed pädevused. Ometi tuleb neid kujundada. Ostra pakub siin abivahendiks hollandlaste väga ülevaatlikku sotsiaalsete pädevuste mudelit.
Kas islam ja kristlus mahuvad koos Euroopasse ära?
Tartu ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak tõdeb, et kuniks Euroopa ei leia üles austust enda kultuuri, oma seaduste, tavade ja õigusriigi vastu, pole õigust nõuda selle kultuuri austamist teistelt. Lahenduseks on haridus ja haritus eelkõige omaenda tsivilisatsiooni kohta – mitte katse luua utoopiaühiskondi.
Varjust välja! ehk Gümnasistid kogevad üliõpilaselu
Võib juhtuda, et tudengivarjul tuleb astuda varjust välja ja asuda ise tegutsema: üks sai näiteks kaasa elada päris operatsioonile, teine pidi tegema tunnikontrolli, kolmas õppis mikroskoopi kasutama ja neljas kukkus elus esimest korda palatis patsiendi haiguslugu kirjeldades kokku.
Lasteküla pere kokkukasvamine kestab kogu aeg
Narva-Jõesuu SOS lastekülas elab 40 vene keelt kõnelevat last: neist 35 küla kuues peremajas ja viis 40 kilomeetri kaugusel Voka külas, kus üks perevanem kasvatab lapsi oma kodus. See on esimene taoline perekodu Eestis. Ühes majas kasvab pereema Tatjana Ivanova ja peretädi Jelena Vladimirova hoole all viis last: 3-, 4-, 13- ja 16-aastased poisid ja 14-aastane tüdruk.
Kui vaja, löön tunnis laulu, tantsu ja trummigi
Lapsed tunnevad kohe ära, kui õpetajale ei meeldi koolis, ütleb Melliste algkooli-lasteaia õpetaja Pille Saan ega suuda mõista, miks mossis pedagoogid oma kohast kinni hoiavad.
Härjapea jõgi – ei midagi erilist
Mait Talts kirjutab, et Tallinna Härjapea jõe saatuses pole midagi erakordset, ja toob mõned tuntud ja ka vähem tuntud paralleelid laiast maailmast.