/nginx/o/2018/01/09/7473341t1h9633.jpg)
Postimehes ilmunud artiklis «Pensionitest arvude keeles, ilma emotsioonideta» kirjutasin sellest, et seniste teise samba fondide keskmine tootlus on viimase 10 aasta jooksul olnud 3,2 protsenti ning kui sellest võtta maha 1,2 protsenti haldustasusid, siis jääb keskmiseks tootluseks 2 protsenti, kirjutab majandusteadlane Raul Eamets.
Tunnistan, et tehtud on väike arvestuslik viga, sest on selgunud, et keskmine tootlus sisaldab endas juba haldustasusid. Samas ei olnud Pensionikeskuse andmete (pensionikeskus.ee) juures seda kuskil selgitatud ehk kuskohast tavalugeja seda peaks teada?
Rahandusministeeriumi esindaja andmetel on fondide tootlus alates aastast 2003 olnud 3,9 protsenti. Sama perioodi keskmine inflatsioon on olnud 3 protsenti aastas. Seega reaalne aastane kasv on olnud sisuliselt 0,9 protsenti aastas. Artiklis toodud 3,2 oli saadud viimase kümne aasta andmetele tuginedes.
Kui kasutada 3,9-protsendilist tootlust ja teha uued arvutused, saame, et tulevikus oleks täiendav lisandus pensionile tänases rahalises vääringus 133 euro asemel 170 eurot. Kokkuvõttes ei ole sisulist vahet, kas kasv on 2 või 3,9 protsenti, artikli põhisõnumid sellest ei muutu.