Seda, kuidas vastasid presidendikandidaadid, saab vaadata Postimehe veebilehel www.postimees.ee. Postimehe arvamus- ja kultuurilisa AK palus stsenaariumite olemust ja elulisust kommenteerida kriisikommunikatsiooni asjatundjatel. Vastasid Kirsti Ruul, Urve Eslas ja Raul Rebane.
Kriis nr 1: vägivald Toomemäel
Mustanahaline külalistudeng USAst saab Tartus Toomemäel rängalt peksa – ta on haiglas üliraskes seisundis. Asi jõuab kiirelt lääne meediakanalitesse. Seal räägitakse Eestist kui tüüpilisest postsovetlikust rassistlikust maast: tuuakse paralleele Viktor Orbáni Ungari ja Jarosław Kaczńynski Poolaga. Intervjuusid annavad ka tudengi murest murtud vanemad USAs. Teile helistatakse öösel, kuus tundi pärast sündmust ja antakse teada, et kolm globaalse levikuga telekanalit – CNN, BBC ja RT – soovivad intervjuud just nimelt presidendilt. Ühelt poolt tuleb kogu juhtum teilegi üllatusena. Teile öeldakse, et politsei pole peksjaid tabanud ning pole ka tõsikindlat teadmist, kas peksmisel olid mingilgi määral rassistlikud motiivid või mitte. Teisalt tähendaks intervjuudest keeldumine, et läänepoolkeral lükkuks Eesti sõnumi edastamine järgmise päeva uudiste tsüklisse ja kogu vahepealse aja leviksid eespool kirjeldatud, kogu Eesti mainele kahjulikud tõlgendused. Ametlikud, selge esindusliku näota Eesti riigi selgitused jäävad aga uudiselõikude lõppu.
/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
