Koondasime kokku presidendikandidaadiks tõusnud Euroopa kontrollkoja liikme Kersti Kaljulaiu Postimehes avaldatud arvamuslood ja temaga tehtud intervjuud.
Ülevaade: Kersti Kaljulaiu arvamuslood ja intervjuud Postimehes (4)
28. september 2016, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2016
Tänavu suvel pidas Kersti Kaljulaid Arvamusfestivali Postimehe alal ühe kolmest ettekandele tulnud isamaalisest kõnest.
«Eetiline eestlane, rahvuslane, ei kasuta eestlust poolte eestlaste seas süütunde tekitamiseks. Ei ole eetiline manada, et pooltel meist on oma rahvusest ja soost tulenev ülim, isegi omaenda tahtest ülim kohustus saada lapsed. Enesekindel rahvuslane teab, et need lapsed tulevad hästi hoitud riigis nagunii.»
«Kõigile kättesaadav haridus tagab vabad elustiili valikud. Kõigile kättesaadav arstiabi tagab terve rahva. Palju rohkem pole vaja.»
«Mitte keegi ei tea ühtegi valdavalt õnnelike inimestega asustatud mittedemokraatlikku riiki. Mitte kõik demokraatia tingimustes elavad kodanikud ei ole õnnelikud ja kõik mittedemokraatlike riikide kodanikud pole õnnetud. Kuid demokraatia on ainus mudel, mis võimaldab toetada eetilist ja enesekindlat kodanikku, kes saab teha seda, mida tema tahab.»
«Eetiline riik ei mängi oma rahvaga. Enesekindel rahvas nõuab eetilist riiki. Eetiline riik toetab eestlase valikuid. Enesekindel eestlane teeb ise ennast õnnelikuks. Eetiline riik ei kirjuta kellelegi ette, kuidas õnnelikuks saada või mis on õnn, mis on õnn olla eestlane. Enesekindel eestlane on oma valikutes vaba. Olema eestlane siin või mujal. Saama lapsi või elama teistsugust elu. Enesekindel riik lehvitab minejatele, saab kasu tulijatest ja tunnustab iga eestlast, olgu ta selleks sündinud või hakanud. Eetiline riik on tänulik oma kodanikele nende panuse eest ja pakub vastu tervist, haridust, kultuuri, vabadust.»
«Meie asi on hoida oma poliitiline kompass kursil, mis aitaks koondada kõik need, kes on väikesed, eluliselt huvitatud väärtuspõhise Euroopa poliitikaelu jätkumisest ja asuvad meiega geopoliitiliselt sarnases situatsioonis. Eelistatult omavad head renomeed Euroopa «vanade» hulgas ja on seetõttu väärtuslikud liitlased sõjas eelarvamustega, mis meie endi suhtes veel alles on. Selliste riikide rühm on õnneks olemas. Üllatus, meie loogilised liitlased sel raskel ajastul on eelkõige Põhjamaad. Meil on «traditsiooniliselt» head suhted. Aga ka «traditsioonilist» naabruskiusu üksteise suhtes.»
«Viimaste kuude laiatarberetoorika on mingil põhjusel sildistanud konservatiivse mõtteviisi mingi arusaamatu, minevikku ja suletusse suunatud ideoloogiana. See ei ole nii. Konservatiivselt positsioonilt saab väga lihtsalt olevikku analüüsida ja innovaatiliselt tulevikule mõelda.»
«Meil käiakse minis. Naine on peres vähemasti võrdne, aga tihti see, kes otsustab. Religioon – meil usutakse vaikselt, seda, mida soovitakse, koos mõttekaaslastega. Usk ei sekku tööellu, kooliellu, koolitoidu valikusse jne. Eestis on religioon südameasi, vaikne asi. Võib-olla tahame mõned põhimõtted isegi seadustesse kirja panna, kuigi seda on raske ette kujutada. Miks keelame burkad, kui me ei keela meeste pikki hõlste ja Ararati-rätte? Juudimütse? Kas luteri kiriku õpetaja tohib oma rüüs bussiga kirikusse sõita või peab riided vahetama kohapeal? Jällegi – kui suudame sõnastada probleemi, leiame ka lahenduse.»
«Maailm ei ole täiuslik – vabakaubanduslepe USAga venib, Saksamaa tahab ehitada Nordstreami number kaks, Eesti energiavõrkude ühendamine Lääne-Euroopaga ja eriti elektrisüsteemi viimine Lääne-Euroopa sagedusele lähevad palju aeglasemalt, kui meile meeldib. ÜRO ei ole ikka veel ette võtnud Lähis-Ida kriisi terviklahenduse otsimist. Naabruspoliitika ei ole aidanud demokratiseerida kõiki endisi liiduvabariike. Meie majandus ei ole ikka järele jõudnud Põhjamaade omale.
Aga mitte ühtegi neist meile eluliselt, eksistentsiaalselt olulist probleemi ei saa senisest paremini lahendada oma (tarastatud) mätta otsast krooksudes. Lahendused ei tule kiiresti ega ole täiuslikud ei kitsalt meie endi ega tavaliselt ka mitte kellegi teise vaatepunktist lähtudes, aga nad tulevad. Avatusest paremaid ideid ei ole.»
«Isiklikult tundub mulle mõistlik anda avalike teenuste osutamine niipalju kui võimalik era- ja vabasektori kätesse. Miks? Sest nemad märkavad kiiresti ja õhinapõhiselt, mis ühiskonnas tegemist vajab. Samas saab ka mõne vanamoodsa dinosaurusteenuse eelarvest maha tõmmata. Kui õhin üle läheb, siis võib-olla sellepärast, et pakutule ei leidu enam tarbijaid – või sellepärast, et mahud hakkavad üle jõu käima. Esimesel juhul ongi aeg uuesti hinnata, mida ühiskond või kogukond vajab. Kui aga pakutu on endiselt vajalik, ent suuremas mahus, siis saab riik oma õla tugevamini alla panna.»
2015
«Me ei saanud ELi raha selleks, et arendaksime välja eelkõige sisemisest konkurentsist lähtuva teaduse ja kõrghariduse mudeli. Aga vastu kõiki Euroopa Liidu ootusi oleme seda suutnud. Oleme laiendanud ülikoolides pakutavate õppekavade nomenklatuuri selleks, et astuda varvastele üksteisele, mitte kandadele näiteks oma Põhjala naabritele.»
«On aeg korrigeerida mõtlemist, miks me üldse oleme Euroopa Liidus. Teadlased peaksid olema kiiremad kohanejad kui ülejäänud ühiskond, mis ilmselt jääb doonorriikide abi oma põliseks õiguseks pidama veel pikaks ajaks, mõtlemata, mida doonorid selle abiga saavutada tahaksid.»
«Millist sõnumit edastab valitsus, mille mitu ministrit räägib mitu kuud rahvale, et peaasi on suruda vastuvõetavate põgenike arv võimalikult madalaks? Selline valitsus ütleb, et põgenik on väga halb. Lisame sinna juurde arutelud, milline põgenik on eriti halb (teisest kultuuriruumist ja teist usku põgenik muidugi) ja oleme andnud täiesti selge sõnumi: erinevus on probleem. /---/ Ebalusest saab alguse tõeline julgeolekurisk.»
«Meie geopoliitiline asukoht ei võimalda meil rahulikult istuda ja arutada, milline rahvusena kestmise viis meile enam meeldib. Meil ei jää üle muud kui lihtsalt edasi kesta, nii nagu see on praeguses maailmas kohane, olgu või mitmevärvilisena. Oht keele ja kultuuri säilimisele ei tule mõnest(kümnest) tuhandest seda keelt aktsendiga rääkivast inimesest. Tuleb ikka idapiiri tagant. Või oleme valmis uskuma, et piirid ja suletus ongi see, mida me vajame?»
2014
Kaljulaid on ka Huvitava Kooli nõukoja liige ja kirjutanud sellest lähtuvaid arvamuslugusid.
«Kas vanematel saaks olla senisest suurem roll selles, et kool oleks huvitav, et ta oleks vähem lapse töökoht ja rohkem ühine kogemus? Kool on põnevam ja vähem hirmutav, kui pisikesest peale on kool ka emme ja issi, mitte ainult õpetajate ja laste vaheline asi, mille peamist kokkupuutepunkti väljendab lapsevanema raske ohe, kui laps ulatab talle lastevanemate koosoleku kutse. Muidugi huvitab ka Eestis vanemat see, kuidas lapsel koolis läheb. Vahe on selles, et Kesk-Euroopas huvitab minu meelest vanemaid seegi, kuidas koolil läheb, ja kõikvõimalike ürituste kaudu annab kool ka vanematele vastu.»
2012
««Föderatsioon» on kindel termin ja ükskõik mida tegema hakatakse, tuleks ikkagi midagi muud välja. Isegi kui Euroopa liidrid hakkaksid tegema föderatsiooni, ka siis ütleksid politoloogid, et see poleks föderatsioon. Ikka jääb alles unikaalne Euroopa Liit.
Pole isegi mõtet rääkida, kas teeme föderatsiooni või ei tee. Kui tahame kuidagi tihedamalt lõimida, siis defineerime mõned punktid, kus saab tugevamalt lõimuda, ja mõnes valdkonnas tuleks ehk hoopiski tagasi võtta.»
«Ühise poliitika kehtestamine on üks asi, aga rahaga tagatud meetmed on teine asi. Minu arvates võiks kõvasti kitsendada Euroopa Liidu otseselt rahalist sekkumist valdkondades, kus piisab regulatiivsest sekkumisest.»
2011
«Ma ei saa öelda, et seisan Euroopa Parlamendi ees ja ükski närv ei liigu. Ikka liigub. Lavanärv ei tohigi ära kaduda. See on oluline, et suudaksid olla ergas, sõnastada oma mõtteid täpselt ja lühidalt, mitte mitmemõtteliselt.»
Kui Postimees uuris 2013. aastal neljalt suuremalt erakonnalt, kes võiks saada Eesti esimeseks naispeaministriks, tõi IRLi toonane esimees Urmas Reinsalu oma erakonnaga seotud naiste seast välja Liisa Pakosta ja Kersti Kaljulaiu.
2011. aastal käis Kaljulaiu nimi läbi võimalike uute IRLi esimeeste seast. Talle viitas näiteks Juhan Parts. «Ei ole võimalik tulla seda erakonda väljapoolt juhtima. See nõuab teatud kogemusi, nende inimeste tundmist, selle maailmavaate mõistmist,» rääkis Parts. «Küll aga ei saa välistada neid IRLi inimesi, kes võib-olla praegu ei ole nii esiplaanil valitsuses või kuskil mujal - miks mitte näiteks Jüri Luik, Hendrik Hololei, Kersti Kaljulaid? Mõelgem selle peale.»
Kersti Kaljulaiu CV
Euroopa Liidu raha korrakohast haldamist kontrolliva Euroopa Kontrollikoja liige maist 2004
Sündinud 30. detsembril 1969 Tartus
Tallinna 44. keskkooli vilistlane
1992 Tartu Ülikool, kõrgharidus bioloogias
2001 Tartu Ülikool, kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises
1994–1997 Eesti Telefon, telefonikeskjaamade müügijuht
1997–1998 Hoiupanga Investeeringute AS, projektijuht
1998–1999 Hansapank Markets, investeerimispanganduse osakonna projektijuht
1999–2002 peaminister Mart Laari majandusnõunik
2001–2004 Eesti Geenivaramu nõukogus valitsuse esindaja
2002 veebruarist Iru elektrijaama juhtimisarvestuse osakonna juhataja, sama aasta septembrist direktor
2004–... Euroopa Kontrollikoja liige
Isamaaliidu liige 2001–2004, valimistel osalenud ei ole
2002–2004 Kuku raadio saate «Keskpäevatund» saatejuhte
Eesti Euroopa Liikumise nõukogu valis ta aasta eurooplaseks 2009
Kersti Kaljulaiul on üks tütar ja kolm poega.