Jüri Allik: doktoriõpe vajab raha, mitte reformi

Jüri Allik Foto: Pm

Eesti Teadusagentuuri (ETAG) uurimistoetuste osakonna juhataja doktor Siret Rutiku meelest vajab Eesti doktoriõpe reformi (PM 19.09). Mina – tõsi küll, asjast huvitatuna – arvan, et doktoriõpe vajaks hoopis raha.

Tavatarkus ütleb, et reformida on vaja asja, mis halvasti toimib. Näiteks leitakse, et nominaalaja jooksul doktoritöö kaitsnute arv on väike ja midagi tuleks ette võtta, et see arv suurem oleks. Või on meie doktoritööde kvaliteet liiga madal.

Minu teada pole keegi mõõtnud, millise jälje jätavad doktoritöö aluseks olevad tulemused – doktoritöödel endil pole teaduses enam suurt rolli – maailma teadusesse. Näiteks doktoritööd, milles esitatud tulemusi pole kaitsmisele järgnenud kümne aasta jooksul maailmas kordagi viidatud, võib pidada nurjunuks või uinunud kaunitariks, mis alles ootab oma printsi, kes ta üles äratab. See, et era- ja avalikus sektoris on vähe doktorikraadiga inimesi, ei ole, nagu seda Rutikugi mainib, otseselt doktoriõppe süü. Kui näiteks avalikus teenistuses oleks doktorikraad mõnel kohal nõutav kvalifikatsioon, küllap oleks siis seal ka doktorikraadiga inimesi rohkem. Kuid kas selle pärast on tarvis doktoriõpet ennast  reformima hakata?