Arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin annab seekordses artiklis ülevaate, mida Venemaa ajakirjandus augustis Eesti ja Balti riikide kohta kirjutas.
Andrei Kuzitškini ülevaade: mida kirjutas Venemaa meedia augustis Eestist? (5)
/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)
6. september 2016, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud kuul sattus Eesti Venemaa ajakirjanduse huviorbiiti seoses Anton Vaino nimetamisega Venemaa presidendi administratsiooni ülemaks, samuti Eesti presidendivalimiste tõttu. Presidendivalimised aga erilisi kommentaare ei tekitanud: sellest kõneldi uudisterubriigis, olukorra analüüse ei pakutud. Seevastu eestlase nimetamist ühele Kremli aparaadi tähtsamale kohale arutati tormiliselt.
Ajakiri The New Times, mida juhib liberaalsete vaadete poolest tuntud Jevgenia Albats, avaldas 29. augustil Postimehe Moskva korrespondendi Jaanus Piirsalu artikli. Selle pealkiri kõlas «Vainode suguvõsa: sajand riigi teenistuses» ja juttu oligi Vladimir Putini magamistoa praeguse valvuri sugupuust.
Eesti ja NATO
Eesti kohta käivad materjalid jagunevad mitme teema vahel. Neist kõige avaram on «Eesti ja NATO». Venemaa internetiavalikkuse üldise arvamuse selles küsimuses võtab LiveJournalis kokku blogija Russki: «Lätlased, eestlased, leedulased, saate te üldse aru, et meile pole teid millekski vaja? Mis kuradima Vene agressiooni te kardate? Või lihtsalt kütate temperatuuri üles oma ühises Euroliidu kodus? Läti rahvaarv on 1 959 900. Eesti rahvaarv on 1 315 944. Leedu rahvaarv on 2 866 935. Kokku on teid pisut üle 6 miljoni. Aga Moskva rahvaarv on 12 325 387. Saate te üldse aru, kellega kavatsete sõdima hakata? Peksate enda hinda üles? Tahate end Krimmiga võrdsustada? Ja nutate, et Venemaa vallutab teid? Teie ülesanne on end võimalikult kallilt NATO-le maha müüa. Teid kolme tuleb koos Ukrainaga liita ühtseks prostituutriikide blokiks.»
Tuntud Vene poliitik Andrei Piontkovski kommenteerib oma blogis raadiojaama Ehho Moskvõ portaalis NATO juulikuise Varssavi tippkohtumise tulemusi: «Kaks aastat on peetud hübriidsõda Balti riikide vastu, mida on saatnud ohjeldamatu tuumašantaaž. NATO juulikuine Varssavi tippkohtumine andis ühemõttelise vastuse Putini pealetükkivale hitlerlikule küsimusele «Kas olete valmis surema Narva eest?»: «Meie 28, riiki, kaitseme Venemaa agressiooni korral Eestit, Leedut, Lätit nagu iga teist NATO liikmesriiki.» «Aga teie, härra Putin, kas teie ise olete valmis Narva eest surema?» küsib ajakirjanik.
Sama teemat jätkab raadiojaamas Ehho Moskvõ tuntud ajakirjanik Julia Latõnina. 27. augustil kõneles ta saates «Juurdepääsukood» («Kod dostupa») Strateegiate ja tehnoloogiate analüüsi keskuse direktori ning Venemaa kaitseministeeriumi ühiskondliku nõukogu liikme Ruslan Puhhovi aruandest. See valmis Washingtonis ja Puhhov andis selles ameeriklastele mõista, et Moskva ei kavatse ähvardada Balti ja Skandinaavia riike ega Poolat.
Julia Latõnina ironiseerib sel teemal ja ütleb, et vaevalt NATOs keegi tõsiselt ongi kartnud, et Venemaa tankid tungivad Eestisse: «Muide, me saame ju aru, et Venemaa tankid poleks nagunii Eestisse tunginud ega oleks lihtsad Narva venekeelsed elanikud äkitselt hakanud paluma end kaitsta genotsiidi eest, mis ähvardab neid neetud eestlaste poolt. Ja veel enam, neil Narva venekeelsetel elanikel, lihtsatel traktoristidel ja kaevuritel, poleks olnud äkitselt käes, ütleme, raketiseadeldisi Buk. Täpselt nagu juhtus Donbassis 2014. aastal.»
Venelased Eestis
Populaarsuselt teine teema on venelaste diskrimineerimine Eestis. Sellest pajatas taas kord venemaalastele liberaaldemokraatide juht ja Venemaa poliitika põline staar Vladimir Žirinovski. 31. augustil kuulutas ta raadiojaama Ehho Moskvõ eetris: «Me ei tõstata vene küsimust mitte selleks, et venelastel oleksid mingid privileegid, vaid et poleks diskrimineerimist. Eestis ei õpetata homsest, 1. septembrist, enam koolides midagi vene keeles. See on ju mõnitamine! On ju rahvusvahelised dokumendid, rahvusvähemuste keelte õiguste kaitsmise konventsioon. Aga miks siis Eesti seda ei järgi, Läti ei järgi? Vaat see on probleem! Aga Baltikumis, Eestis on venekeelne õpetus juba täielikult lõpetatud!»
Selle teema ülespuhumisse annab oma panuse ka Venemaa kommunistide ajaleht Pravda. Artiklis «Kõikjal viirastuvad «Kremli agendid»» kõneldakse, et Eestis peeti kinni internetiväljaande Baltija peatoimetaja Aleksandr Kornilov. Ajaleht annab lugejale kinnipidamisest teada verd tarretama panevaid üksikasju: «Dokumentide võltsimise ja maksuametile valeandmete esitamise ettekäändel vahistati 53-aastane A. Kornilov, Eesti Vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu liige ning portaalide baltija.eu ja baltnews.ee juht. Varahommikul tungis tema korterisse rühm mehi, kes ei esitlenud ennast ega näidanud ühtegi dokumenti. Läbiotsimise käigus konfiskeeriti kõik elektroonilised seadmed. Läbiotsijad viisid kaasa ikoonikollektsiooni, võtsid ära isegi väikese summa raha, mis oli mõeldud igapäevasteks kuludeks.»
Muide, ajalehel Pravda ei jagu üldse armastust Eesti (nagu ka teiste Balti riikide) vastu, millest annavad ilmekat tunnistust lugude pealkirjad: «Põgenemine tööpuuduse eest», «Vene keel kohtupingis», «Eesti: tee eikuhugi», «Pentagon relvastab Eestit», «Iga viies on vaene».
1. septembril ilmunud artiklis «Koolijütse on Eestis aina vähem» kirjutab ajakirjanik Andres Sepp: «Tänavu sügisel läheb Eesti koolidesse, gümnaasiumidesse ja tehnikumidesse veidi üle 143 000 õpilase - 14% ehk 20 000 vähem kui kümne aasta eest. Õppurite üldarv on kahanenud 1995. aastast alates. Samal ajal käib avalikult venekeelsele elanikkonnale vajaliku venekeelse kooli- ja gümnaasiumihariduse väljasuretamine. Vabariigi rahvaarv on 25 aastaga vähenenud 25 protsenti, sealhulgas põhjusel, et inimesed sõidavad välismaale paremat elu otsima…»
Kirjanik ja publitsist Mihhail Veller rääkis 7. augustil Ehho Moskvõ eetris samuti Eesti venelaste olukorrast ja kinnitas, et siit on 25 iseseisvusaasta jooksul venelasi ära sõitnud palju vähem kui teistest kunagistest NSV Liidu liiduvabariikidest. Lisaks on Eesti «mittekodanikel» ainulaadne võimalus pääseda viisata nii Euroopa Liidu riikidesse kui ka Venemaale. Samuti kiidab Mihhail Veller Tallinna linnavõime, kus tema arusaamist mööda ei lasta pärast vihma tekkida sellistel üleujutustel nagu Moskvas.
«Fašistid Eestis»
Venemaa ajakirjanduses pole kaugeltki veel aktuaalsust kaotanud teema «Fašistid Eestis». Nii avaldas infoagentuur Regnum 31. juulil Dmitri Klenski pika artikli «Kas Eestil poleks aeg paluda andeks natsismi eest?».
Eestis tuntud vene aktivist kinnitab, et «patoloogiline russofoobia ja «hirm» Venemaa ees on sirm, mille taga peituvad omaenda kuriteod ja patud». Ta loeb kohe ka need patud üles: «Selleks on 25 koonduslaagrit Eesti territooriumil, milles sakslaste ja kohalike politseiüksuste jõududega hävitati 61 000 rahulikku elanikku ja 64 000 Nõukogude sõjavangi. Selleks on Eesti territooriumi kuulutamine Judenfrei’ks, see tähendab juutidest vabaks. Selleks on eestlastest kokku pandud ja Soomest Punaarmee tagalasse paisatud Saksa luure-diversioonigrupp Erna, mis töötas Abwehri süsteemis. See ründas Nõukogude sõjaväeosi ja õiendas julmalt arveid rahulike elanikega, eriti Nõukogude ja parteiorganite töötajate pereliikmetega. Viimaste rinnale põletati enne surma täht E (grupi eestikeelse nimetuse Erna esimene täht). Sellest räägiti Nõukogude allikas, mis Eesti arhiivis «läks kaduma».»
Seejärel esitab Dmitri Klenski juba küsimusi Eesti valitsusele ja ühiskonnale: «Esiteks, millise õigusega esinevad kaitsevägi ja selle kaplanid mitte enda, vaid kogu rahva nimel - ja, muide, millise rahva nimel: eesti rahva (eestlaste) või Eesti rahva (eestimaalaste) nimel? Teiseks, kuidas saab NSV Liitu süüdistada Euroopa rahvastele kannatuste põhjustamises Teise maailmasõja ajal, kui need riigid liitusid hitlerliku Saksamaaga, rünnates sõbralikult ja sõnamurdlikult Nõukogude Liitu? Kolmandaks, miks peksab Eesti ajakirjandus segast ja teatab, nagu oleks NSV Liit pannud Teises maailmasõjas toime kuritegusid inimsuse vastu? Milline kohus seda otsustanud on? Neljandaks, millal on seesama Eesti mõistnud Saksamaa hukka Eesti okupeerimise eest 1941.-1944. aastal? Loomulikult on õige see, et eesti rahvas võitles nii Saksamaa kui ka NSV Liidu vastu. Ühed Eesti elanikud Punaarmees, teised Relva-SSis.» Autor lõpetab nii: «Eesti militariseerub ja russofoobiast on saanud peaaegu rahvuslik idee.»
Eesti leiab veel mitmel puhul mainimist. Näiteks väärib tähelepanu järgmine teadaanne: «Venemaa FSB soovib õigust konfiskeerida maavaldusi ja neil asuvaid objekte». Selline dokument on avaldatud õigusaktide portaalis. Seletuskirjas öeldakse, et «riigipiir on demarkeerimata Eesti, Valgevene, Gruusia, Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. Eelnõu projekti arutelu kestab 2. septembrini. Varem on sarnase projekti esitanud Venemaa föderaalne valveteenistus.»
Venemaa infoagentuur Lenta.ru kommenteerib aga olukorda Eestis pärast kooseluseaduse vastuvõtmist: «Ühiskonnas on see [seadus] vastu võetud väga erinevalt. Organisatsioon Eesti Vanemad on mitu korda korraldanud protestiürituse geipropaganda vastu koolides, mille eest neid, muide, on jõutud süüdistada «Moskva heaks» tegutsemises. Kuid veebruaris tehtud küsitlusel selgus, et 60 protsenti Eesti elanikest seisab selle vastu, et geipaaridele antaks õigus oma suhe registreerida. Muide, sotsioloogid selgitasid välja, et seaduse vastu on eriti eesti naised.»
Samal infoagentuuril on Eesti kohta teatada positiivsetki: «Baseli juhtimisinstituudi hinnangul kuulub Eesti kolme riigi sekka, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise oht on kõige väiksem. Eesti on saavutanud riigi maine, kus rahapesu on sisuliselt välistatud.»
Eestit on nimetatud «kõige turvalisemaks Euroopa riigiks, kus Venemaa turistid on viimase poole aasta jooksul vajanud kõige vähem arstiabi. Auväärse tiitli «Euroopa kõige turvalisem riik» pälvisid veel Tšehhi ja Saksamaa.» Sellest antakse teada Venemaa kindlustusfirma Sogaz koduleheküljel.
Euroopa kõige turvalisemas riigis on vahva elada! Aga sellest hoolimata: hoidke end kõige halva eest!
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta Tallinnas keeltekoolis õpetajana.