/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
Aastal 1991 oli Taani üks esimesi, kes taastas diplomaatilised suhted kolme Balti riigiga. Toonane Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen räägib intervjuus Marti Aavikule nii selle protsessi tagamaadest kui ka sellest, mis toimus augustiputši ärevatel päevadel lääne poliitilistes ringkondades.
Aastatel 1982–1993 välisministriks olnud Uffe Ellemann-Jensen on Taani ajalukku läinud jõulise välis- ja kaitsepoliitika kujundajana, kes ka 1990.–1991. aastal võrdlemisi keerulistes oludes ei kartnud initsiatiivi haarata.
-Milline oli teie olukorraanalüüs Moskva putši ajal?
Esmalt segadus ja seejärel olime mõnevõrra hirmul. Pärast kolmapäeva (20.08.1991) sai selgeks, et riigipööre polnud õnnestunud. Hakkasime otsima võimalusi ja see (diplomaatiliste suhete taastamiseks Eestiga – toim) avanes laupäeval (23.08).
Juba 11. märtsil olin sõlminud Lennart Meriga Eesti ja Taani koostööprotokolli. Kõige tähtsam oli esiteks, et meie Eesti Vabariigi tunnustamine aastast 1921 kehtib, me polnud kunagi tunnustanud Eesti kuulumist Nõukogude Liitu. Teiseks, et taastame diplomaatilised suhted niipea kui võimalik.
Kui putš oli läbi kukkunud, oli küsimus, millal saab deklareerida, et Eesti täidab diplomaatiliste suhete taastamise eeltingimusi. Olime ühenduses teie välisministeeriumiga. Meil oli loodud suhtluskanal – see oli Lennart Meri briljantne idee – Soome mobiilivõrgu kaudu. Meri oli Taanist ostnud vana Dancalli telefoni ja lasknud Pika Hermanni torni antenni panna. Seega saime rääkida, ilma et Moskva oleks meid pealt kuulanud. Laupäeval öeldi Tallinnast, et Eesti on sisse seadnud piirikontrolli. Mina ütlesin, et seega taastame ka diplomaatilised suhted. Otsustasime ja teatasime sellest ametlikult laupäeva õhtul.
Allkirjad said antud esmaspäeva õhtul, kui Meri tuli Kopenhaagenisse koos Janis Jurkansiga Lätist ja Algirdas Saudargasega Leedust. Meie kuninganna võttis nad vastu. Meil olid kohtumised. See oli suurepärane õhtu.