Vello Pettai

FOTO: Sille Annuk

Sel nädalal kogunevad USAs vabariiklased, et otsustada, kes on partei presidendi- ja asepresidendikandidaat, ning et võtta vastu valimisplatvorm. Mida sellest ettevõtmisest ja Donald Trumpi presidendikampaaniast oodata on, kirjutab TÜ võrdleva poliitika professor Vello Pettai.

Ameerika Ühendriikide 2016. aasta presidendivalimised on jõudnud vahefinišisse, kus mõlemad suurerakonnad, vabariiklased ja demokraadid, peavad järgmise kahe nädala jooksul ametlikult ära kinnitama oma presidendikandidaadi nõnda, et saaks alata lõplik duell kahe pretendendi vahel novembrikuu üldvalimistel.

Praegusel puhkepausil koondavad (ja lepitavad) erakonnad oma vägesid pärast kevadel toimunud eelvalimisi. Arutletakse selle üle, milliseid poliitikaküsimusi eelseisva üleriigilise kampaania ajal tõstatada. Mõeldakse veel selle peale, millistes piirkondades enam panustada, et valimisurnide juurde tuleksid nii püsivalijad kui ka kõhklejad ja ülemeelitatavad.

Suur osa aruteludest leiab aset erakondade suurkogudel, millest esimene on vabariiklastel käesoleval nädalal ning demokraatidel juba järgneval. Demokraatide kogunemine toimub veidi varem kui harilikult (üldjuhul peab ametis oleva presidendi erakond konventi alles augusti keskel). Seekord leidsid demokraadid, et kavalam oleks vastastele kohe järgneda, et võimalikult kiiresti konkurentidele vastulöök anda.

Ka vabariiklaste juures on näha uuendusi, eeskätt konvendil kõnelejate seas. Kui tavaliselt astuvad ette nii erakonna juhtfiguurid kui ka mõned tõusvad tähed, siis Donald Trumpi valik on langenud kindlalt tema enda lähikonnale, sh tema abikaasale ja lastele, kellest kaks (Eric ja Ivanka) esinevad prominentsete kõnedega.