Ahtri tänaval asuv imposantne paekivist soolaladu oli üks Eesti esimestest uue otstarbe saanud utilitaarsetest hoonetest. XX sajandi alguses Rotermanni kvartali rajatud lao rekonstrueeris 1995.–1996. aastal arhitekt Ülo Peili ja sisearhitekt Taso Mähari projektide alusel RAS Estimpeks.

Pika vaidluse järel jõudis laohoone kultuuriministeeriumi bilanssi, valitsuse otsusega läks see edasi Eesti Arhitektuurimuuseumile. Lisaks arhitektuurimuuseumile sai seda näitusepinnana kasutada ka ruumipuuduses vaevlev Eesti Kunstimuuseum. 7. juunil 1996 peeti majas soolaleivapidu ja sellest Rotermanni kvartali esimesest renoveeritud tööstusehitisest sai arhitektuuri- ja kunstikeskus. Hoone esimest korrust hakkas kasutama Eesti Kunstimuuseum, teist arhitektuurimuuseum, kuhu lisaks näitusepinnale leidsid omale koha ka raamatukogu, fotokogu ja projektid.

Taasavamiseks oli arhitektuuripärl punase lindiga kokku seotud kingituseks, mille suure lehvi lahtisõlmimise eel kõnelesid maja ees peaminister Tiit Vähi, kultuuriminister Jaak Allik, EKMi direktriss Marika Valk ja arhitektuurimuuseumi direktor, maja perenaine Karin Hallas. Tänusõnad kõlasid ka Estimpeksi aadressil, kes maja kvaliteetselt renoveeris. Puhkpillihelide saatel sõlmiti punane lint lahti ja arvukalt kohale saabunud kultuuritegelasi ja poliitikuid sisenesid uude kultuuritemplisse. Meeleolukalt musitseerisid koos Erkki-Sven Tüür ja Lepo Sumera.

Arhitektuurimuuseum valis avanäituseks De Studio Peeter Lauritsa ja Herkki-Erich Merila poolt valminud arhitektide portreedest suurejoonelise installatsiooni. EKMi kogudest tegid valiku Mai Levin ja Eha Komissarov ning maja esimese korruse täitis kullafondist näitus «Visioon Eesti Kunstimuuseumist». Uus ja esinduslik ekspositsioonipind Rotermannis oli enne oma uue maja valmimist EKMi jaoks oluline ajutine leevendus näitusetegevusele. Kuna Rotermanni soolalattu kultuuritempli rajamise idee pärines kunstnik Leonhard Lapinilt, anti esimene näitus ka talle kujundada.

Maja oli igati sobilik ka erinevate performance’ite ja kontsertide korraldamiseks, väljaarendamist jäi ootama veel keldrikorrus, kuhu plaaniti rajada restoran.