/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Margus Tsahkna sõnul peab IRL näitama ennast isamaalise ja tulevikku vaatava erakonnana, mis hoolib sellest, et rahvusriik avatud Euroopas oleks ka 20–25 aasta pärast olemas.
Tsahkna: IRLi valija käib laulupeol ja mõtleb, mis saab Eesti riigist tulevikus (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsahkna ütles Postimehe otsestuudios, et erakonnal ei ole vaja hakata reitingu nimel tõmblema. Tema sõnul peab erakond rääkima oma põhiväärtustest, tooma välja värskemaid algatusi ja edastama inimestele paremini oma sõnumit. «Isamaalisus, alalhoidlikkus, pöördumine tagasi juurte juurde on see, mida peame näitama,» ütles ta.
Rääkides Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kasvanud populaarsusest, ütles Tsahkna, et EKRE-le tegi kingituse Euroopa põgenikekriis, mis andis võimaluse inimesi hirmutada. Ta nentis, et EKRE sõnavaraga ei suuda IRL küll võistelda, kuid samas viib valitsus tema sõnul ellu konservatiivset pagulaspoliitikat, massilist sisserännet pole toimunud ja hirm ühiskonnas hakkab vaikselt taanduma.
Tsahkna hinnangul tähtsustatakse EKRE-le vastandumist üle ja suure tõenäosusega pöörduvad valijad vastutustundliku konservatismi juurde ise tagasi. Küsimusele, kes IRLi valijad on, vastas Tsahkna, et need on inimesed, kes käivad laulupidudel, hoolivad Eestist ja mõtlevad, mis saab riigist tulevikus.
Ta kordas, et erakond ei kavatse otsida lühikesi populistlikke võite, vaid teeb tööd, et hoida isamaalist, tervemõistuslikku ja konservatiivset joont. Tema sõnul on IRL käinud korduvalt nii tipus kui üle elanud sügavaid langusi, kuid pole oma maailmavaadet reetnud.
«Ilmselgelt reitingud näitavad, et järelikult tuleb oma sõnumit jõulisemalt edastada, et suures konfliktide maailmas eetiline konservatism ja avatud rahvuslus saaks oma kandepinna tagasi,» ütles Tsahkna.
Aastal 2011 oli IRLi toetus 20,5 protsenti, tänavu aprillis jääb see eri uuringute andmetel nelja ja seitsme protsendi vahele, millest esimene on allpool valimiskünnist. Mullustel riigikogu valimistel kaotas erakond üheksa mandaati ning on praegu riigikogus esindatud 14 saadikuga.