Karula on maaliline paik Valga lähedal. Samanimeline rahvuspark ulatub naabermaakonda, võrukeste aladele. Sellist valda, kus elanike arv on viimastel aastatel järjepanu kasvanud, annab Eestis otsida – Karula on just säärane.

Kasvanud on ka õpilaste arv valla ainsas haridusasutuses – Lüllemäe põhikoolis. Ometi on absoluutarvud väikesed. Vallas on 959 elanikku (2016) ja põhikoolis 77 õpilast (2015). Kogu vallaeelarve on väiksem kui 1,2 miljonit eurot, millest üle poole kulutataksegi haridusele.

Ometi on pahameel selle pärast, kuidas vallavalitsus Lüllemäe kooliga ümber käib, vindunud juba enam kui aasta jagu. Nüüd korraldavad lapsevanemad vallavalitsuse vastu kõlava ja põneva protestiaktsiooni: järgmisel esmaspäeval ja teisipäeval ei lähe seal lapsed oma põhikooli, vaid vanemad avavad neil päevil ühiste jõududega hoopis projektikooli.

Karula uued elanikud on kõrgelt koolitatud ja sõnakad. Ainuüksi erilise protestivormi ning avaliku suhtlemise asjatundlikkuse eest võiks neile anda preemiapunkte. Ja mis võiks olla veel loomulikum sellest, et lapsevanemad soovivad oma kogukonna kooli juhtimises hoolekogu kaudu osaleda? Eriti veel siis, kui vallavalitsuse juhtimise all lähevad asjad tõepoolest üha segasemaks.

Teisalt paistab tüli kõrvalt vaadates, et vallajuhid pole justkui üldse harjunud mõttega, et kogukonna aktiivseid liikmeid tuleb kuulata ja neid nii plaanide seadmisse kui ka tegevustesse kaasata, mitte tüdinult kõrvale tõrjuda. Linnas koolis käinud ja siis maale elama läinud inimestel on kogukonnas kaasa rääkimisest ilmselgelt hoopis teine arusaam kui pikki aastaid oma väikevalla asju ajama harjunud volikogulastel, kes, paistab, on juba ette otsustanud, et Lüllemäe kool ei jää alles.

Loomulikult ei saa kuitahes häälekas aktivist mööda minna sellest, et volikogu on valinud sellesama valla elanikud. Samas peaks ka volikogu liikmed mõistma, et 44-protsendiline aktiivsus eelmistel valimistel (2013) ja sellest 290 häält (79%) sealsele Reformierakonna esindusele on küll kõva tulemus, aga see ei õigusta oma valla inimeste pehmelt öeldes kehva kaasamist. Kui tüliasi paisub sedavõrd suureks, on vallavanemal tarvis peeglisse vaadata.

Kogu sümpaatia juures enda eest seisva kogukonna vastu tuleb ometi tunnistada, et 9-klassilise kooli pidamine alla saja õpilasega ongi kaelamurdvalt keeruline ülesanne. Kui kogukond ei saavuta mitte ainult selle kooli allesjäämise, vaid ka tõepoolest eduka tegevuse ja kasvu, siis au ja kiitus neile!

Teisest küljest on Lüllemäelt Antslasse 15 ja Valka 23 kilomeetrit. Hästi korraldatud koolibussiliiklusega on neisse suurematesse keskustesse kooli sõitmise aeg sama pikk või lühemgi kui see, mis kulub tuhandetel Tallinna äärelinnade lastel kesklinna kooli sõitmiseks. Oleks see konkreetsel juhul ikka tõesti katastroof ja maaelu täielik kadumine?