Viivi Luik

FOTO: Postimees.ee

«Kas sina oled seda prantslase hirmsat raamatut lugend?» küsis minult mõne aja eest üks kauaaegne sõber. Ta küsis seda lõõpivalt, pealtnäha justkui nalja tehes, kuid teda hästi tundes võis aru saada, et tema kerge tooni taga varjas ennast teatav iseäraliku süngusega segatud valvsus. Mõni päev enne seda kõnelust oli toimunud terrorirünnak Pariisis.

Tellijale

Selgitamatagi oli selge, et «prantslase hirmsa raamatu» all oli mõeldud Michel Houellebecqi «Allaheitmist» ehk «Unterwerfungit», mida tõepoolest olingi lugenud kohe pärast seda, kui selle saksakeelne tõlge Kölnis ilmus.

 (Varsti peaks see kuuldavasti ilmuma ka eesti keeles.)