«Me oleme sõjas, ja enam kui pool lahingutest toimub meedias,» kirjutas Ayman al-Zawahiri, üks Al-Qaeda juhtfirguure, 2005. aastal Abu Musab al-Zarqawile, toonasele Al-Qaeda juhile Iraagis. Aasta hiljem Zarqawi hukkus, kuid Daeshi, Al-Qaeda järeltulija arusaamad sellest, millised lahingud on tulemuslikud, on elus.
Mõni kuu tagasi ilmus Washington Postis lugu, kus Abu Hajer al-Maghribi, üks paljudest Daeshi heaks töötanud kaamerameestest, kirjeldas, kuidas sünnivad Daeshi brutaalsed propagandavideod. Filmimeeskond saab juhised musta lipuga paberitükil, kus on kirjas filmimiskoha koordinaadid. Mõnikord tuleb filmida palvetajaid mošees või tulevahetust, aga mõnikord avalikku hukkamist. Päeval, mida Abu Hajer kirjeldas, viisid koordinaadid ta kahe tunni autosõidu kaugusele Süüria linnast Ar-Raqqah’st, Daeshi keskusest. Tema ja koos temaga kohale tulnud kümmekonna kaameramehe tööks oli filmida üles vangi langenud Süüria sõdurite viimased minutid. Sõdurid võeti aluspesu väele, viidi kõrbesse, käsutati põlvili ja tapeti automaadivalangutega.