Priit Pullerits: Mati Alaver, meisterpakendaja

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värvikas ajakirjanik, Priit Pullerits läbi aegade
Värvikas ajakirjanik, Priit Pullerits läbi aegade Foto: Margus Ansu

Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver teab paremini kui Keskerakonna vapielukas Edgar Savisaar, mis moodi oma sõnum maksma panna. Savisaar läheb süüdistuste all silmagi pilgutamata vasturünnakule ja lükkab peateema asemel fookusesse ebaolulise kõrvaldetaili.


Alaver nii räpast mängu küll ei mängi. Ent musta rafineeritult valgeks rääkida oskab temagi.
Eriti kui tulemused on olematud või kesised. Pärast Gällivare MK-etapi teatesõitu, kus Eesti meeskond sai 14. koha, käis Alaver välja, et tegelikult oli Eesti eespool – riikide arvestuses kümnes.

«Võib öelda, et see on hea koht pärast olümpiamängude 14. kohta,» lausus Alaver Vikerraadiole, arvestades, et Eesti on viimasel neljal aastal olnud meeskonnaga rahvuste karikal 11. kohal. Ikkagi edasiminek. On või?

Selleks, et positiivsed sõnumid, tulgu pärast mis tuleb, maksvusele pääseksid, kasutab Alaver lootuste ülespiitsutamise taktikat. Enne Kuusamo MK-etappi käis tema suust meedia vahendusel korduvalt läbi väide, et Kein Einaste suudab seal sprindis pjedestaalile jõuda.

Õhtulehele tunnistas Alaver koguni, et «kui Kein tänavu mõnel MK-etapil klassikasprindis pjedestaalile ei jõua, olen väga pettunud». Seni pole Einaste pjedestaali lähedalegi pääsenud, aga peatreeneri lootusi kütvad sõnad jäävad ilmselt kajama hooaja lõpuni.

Kui Kuusamo etapil 10 kilomeetri klassikasõidus Andrus Veerpalu ainsana MK-sarja punktikohale mahtus (29.), oli Postimehe reporteri Ann Hiiemaa kirjeldusel Alaveri ilme mornimast mornim.

Ometi võttis ta tulemused kokku nii: «Meeskonnana esinesime hästi. Neli meest võistlesid korralikult – Andrus Veerpalu, Peeter Kümmel, Jaak Mae ja Algo Kärp. Kas ootused just täidetud said, aga neli meest oli 45 parema hulgas!» Hurraa!

Oma sõnumi pakendamise meistriklassi demonstreeris Alaver pärast Davosi MK-etappi, kus ta võrdles 26. koha saanud Algo Kärbi sõitu Mae ja Veerpalu kunagiste etteastetega. Postimehes on tema sõnad kirjas nii: «1996. aasta detsembris kaotasid Veerpalu ja Mae Davosis võitjale vastavalt 1.10 ja 1.11, kuid toona sõideti 10 km.

Pärast seda võistlust ütlesin meestele, et neis on ainest sõita maailma esikümnesse. Aasta hiljem Nagano olümpial olid nad kuues ja kaheksas. Kärp kaotas täna ühe ringi kohta vähem kui Mae ja Veerpalu toona.» Mis siis, et 25-aastast Kärpi edestasid üheksa meest, kes on temast veelgi nooremad, suutis Alaver serveerida tema sõitu vaat et ennastületava kangelasteona.

Paralleelide vedamisel ei leidu Alaverile kergesti võrdset. Kui Jaan Martinson Õhtulehest küsis temalt aru Eesti suusatajate viletsate tulemuste kohta, oli Alaver tõdenud, et olukord ei ole dramaatiline, sest igale mõõnale võib järgneda tõus.

Millest tema optimism? Ta tõi näiteks Rootsi suusatamise: Torino olümpial võideti kaks kulda sprindis, kuid mitte ainsatki medalit tavasuusatamises; Vancouveris said rootslased tavadistantsidel aga kaks kulda ja kaks pronksi. Kahtlemata efektne tähelepanek rootslaste kohta, ent paraku ei räägi see silpigi Eesti suusatamise olukorrast.

Alaveri autoriteet võimaldab tal esineda ilmeksimatu kõiketeadjana. Pärast Kuusamo MK-etappi väitis ta, et «norralased investeerivad libisemise parandamisse kümme miljonit Norra krooni ja rootslased seitse miljonit Rootsi krooni».

Äkki on need summad siiski poeesia? Kui kontrollida, siis selgub, et Veerpalu ja Mae ei kaotanud 1996. aastal Davosis võitjale mitte 1.10 ja 1.11, vaid 1.06 ja 1.06,5. Pisiasjad? Alaveri silmis ei ole pisiasju.

Liiga lihtsalt lasevad ajakirjanikud usutlustes Alaveri tempot dikteerima. Üks Eesti koondisse kuuluv talisportlane rääkis mulle kaks nädalat tagasi sõna-sõnalt nii: «Mõni aasta tagasi sattusin korra peale ning nägin, kuidas Alaver ajakirjanikega suhtles. Ta oleks pannud nad uskuma ükskõik mida.

Ajakirjanikud vaatasid vaid suud ammuli. Tegelikult oli kõrvalt vaadates nii hästi aru saada, kuidas Mati nendega lihtsalt mängib. Selles suhtes ongi tal kadestamisväärt oskus inimesi oma pilli järgi tantsima panna.»

Lihtsurelikust ajakirjanikul jääb siinkohal üle vaikida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles