Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid.

FOTO: Peeter Langovits

Viimaste kuude laiatarberetoorika on mingil põhjusel sildistanud konservatiivse mõtteviisi mingi arusaamatu, minevikku ja suletusse suunatud ideoloogiana. See ei ole nii. Konservatiivselt positsioonilt saab väga lihtsalt olevikku analüüsida ja innovaatiliselt tulevikule mõelda, kirjutab Kersti Kaljulaid

Tellijale

Alustaksin konservatiivsest majanduspoliitikast. Kõige parem majanduskeskkond on egalitaarne: kohtleb kõiki võrdselt ja toetab ettevõtlusvabadust. Kõige parem majanduskeskkond on selline, kus sotsiaalpoliitikat ei aeta majandusvabaduse arvelt kompromisse tehes. Kõige parem majanduskeskkond kehtestab maksupoliitika võrdsena kõigile ettevõtetele, ei võimalda nahaalsematel valida ise oma maksumäära. Kõige parem majanduskeskkond kohtleb kõiki tulusaajajaid võimalikult võrdselt, sõltumata nende tulu liigist – olgu see palk, rent või ettevõtte kasum. Üks ei ole teisest parem.

Kõige parem majanduspoliitika muutub ajas, võimaldab tähtajalisi soodustusi ja eeliseid, hoiab riigi konkurentsis naabritest parema. Ta arvestab majanduse struktuurimuutustega. Kui odavat ja lihtsalt vaba tööjõudu pole, siis mõistab hea konservatiiv, et kapitaliinvesteeringute tulumaksuvabastus ei ole piisav maksuinnovatsioon. Konservatism majanduses ei tähenda seda, et toetatakse status quoʼd. Konservatism tähendab püüdu säilitada seda, mis oli minevikus head – näiteks kiiret majanduskasvu tänu  majanduskeskkonna innovaatilistele lahendustele. Kui masinad ja seadmed on juba head ja kiired, aga toode disainimata, sidumata digivõimalustega või lihtsalt üks jupstükk, mida saab mujalt odavamalt, siis maksuvabastus kapitaliinvesteeringutelt ei aita. Sellel tasemel käib suurema lisandväärtuse otsimine puhtalt intellektuaalse kapitali pealt.