Vastukaja Riina Palu arvamusloole «Miks ei võiks riiklikus koolivõrgus rohkem paindlikkust olla?», PM Online 28.02.
Veebikommid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilus tasakaalustatud lugu. Tõesti ei saa aru, miks minister Ligi vastandab teineteist täiendavaid koolivõrke ja üritab toimivat süsteemi lagundada.
Hans Pärnmaa
Erakool ei tegele kasumiga, nagu elektriäri. Ta korvab lihtsalt meie sotsiaal- ja haridussüsteemi puudujäägid tugisüsteemide osas. Riigi ülesanne on anda võrdsed võimalused hariduse kättesaamiseks kõigile lastele. Ometi ta ei tee seda. Või teeb seda nii vähesel määral, et sellest ei piisa nõrgemate laste arenguks.
Kui riik maksaks erivajaduste laste pearahaks 40% rohkem, nagu see on minu sõpruskoolis Šotimaal. Neil oleks liikumiseks oma invatransport, koolis omaette eraldatud osa, väiksemad klassid ja kõik muu säärane. Poleks meile nii suurel arvul erakoole tarvis. Praegu maksavad lapsevanemad riigi tegemata töö oma taskust kinni ning Ligi tahab neilt veel seitset nahka seljast koorida. Jättes nad tegevuskuludest ilma. Tegemist on koalitsioonikokkuleppega õpetajate palga tõstmises osas. Aaviksoo kaotas koolidest ära selleks tugiteenused. Nii et sama mäng jätkub.
Ärme ajame segi eliit- ja erakoole. Ligi hämab siin meelega, et lüüa Eesti lapsevanemad kahte lehte. Hariduslik kihistumine Eestis on kestnud nõukogude ajast saadik. Sellist ühtluskooli nagu Soomes meil pole. Ja seda ei tekita ka mingi järjekordne minister erakoole rahaliselt kägistades. Eliitkoolid on ja jäävad. Liialt palju nomenklatuuri ja eliidi lapsi käib selleks nendes koolides. Nagu nõukogude ajal. Ehk lõi pildi pisut selgemaks.
Ma ei saa ikkagi aru, miks riik karistab neid lapsevanemaid, kes hoolivad oma lastest? Kes panustavad kordades rohkem tavakoolide lastevanematest nii oma aega kui raha oma lastele sobiva õpi- ning kasvukeskkonna loomiseks. Riigi ülesanne on tagada ka tavakoolides head õppimise- ning laste kasvamise tingimused.
Lembit Jakobson
Kui erakool ei erine tavalisest koolist, siis miks üldse selline keerutamine ja vassimine nende ümber? Kes rahastama peab – riik või vanemad? Miks peaks lapsevanem panema lapse erakooli, kui kodu ligidal on ka tavaline kool, mida see era siis lastele paremat pakub, kui need koolid on võrdsed, mis mõte nendel siis üldse on?
Eliitkooli mõte on arusaadav, aga erakooli oma on küll hägusevõitu. Lapse hariduse vastu võtmine rajaneb põhiliselt kodusel kasvatusel, samas klassis, samalt õpetajalt saavad erinevad lapsed täiesti erineva tasemega teadmised – kõik taandub ikka lapse kasvatusele, on tal valmidus klassis kaasa mõtelda, on temas kohusetunnet täita kodused ülesanded, mida vähem on looduse poolt kaasa antud andekust, seda rohkem tuleb teha vanematel selgeks lapsele, et ainult tööga saab ta saavutada häid tulemusi.
Silja Valdner