FOTO: Urmas Nemvalts

20. sajandi alguses põrkusid Balkanil kõikide toonaste Euroopa suurriikide huvid sellisel määral, et rääkima hakati Balkani «püssirohutünnist». Selle lõhkemine 1914. aastal päädis maailmasõjaga. Häirival kombel meenutab 21. sajandi Lähis-Ida järjekordset «püssirohutünni», kus põrkuvad lääne, Venemaa, araabia riikide, Iisraeli, Iraani ja Türgi huvid.

Viimastel nädalatel on olukord Süürias muutunud pinevamaks, šiiitliku vähemuse toetusel püsivat Assadi-režiimi toetav Venemaa on oluliselt tõstnud panuseid. Venemaa on saatnud Süüria sõjakoldesse uuemad tankid, suurtükiväerelvad ning maaväed, ühes toetusega õhust on Assadi vägedel võitluses Vaba Süüria Armeega läinud korda saavutada edu nii riigi lõunaosas kui ka Türgiga piirnevas Aleppo provintsis, kus elab mh palju etnilisi türklasi.

See on omakorda viinud selleni, et Assadi-vastaste jõudude üks peamisi toetajaid Saudi Araabia on teatanud maismaaoperatsiooni alustamisest Süürias, mis saudide välisministri Adil al-Jubayri sõnul pole suunatud mitte ainult Islamiriigi, vaid ka Assadi «inimvihkajaliku» režiimi vastu. Al-Jubayr on juba teatanud, et tulevikus pole Süürias «mingit Assadit». Saude toetavad Islamiriigi ja Assadi vastu türklased, kuid olukorra Süürias muudab veelgi keerulisemaks see, et Türgi loeb «terroristideks» ka kurde, kes viimastel aastatel on kandnud Süürias põhilist raskust Islamiriigi vastu võitlemisel.

Viimased uudised räägivadki sellest, et saudid on koondamas Türki sõdureid ja lennukeid, et alustada türklastega koos maismaaoperatsiooni Põhja-Süürias. Türgi kavandas maismaaoperatsiooni Süürias juba 2015. aastal, et puhastada Türgiga piirnevatel Süüria aladel turvaala Islamiriigi ja Assadi võitlejatest, et suunata sinna Türki saabunud sõjapõgenikud.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas möödunud nädalal Saksa väljaandele Handelsblatt, et maismaaoperatsioon Süürias võib kaasa tuua uue maailmasõja, ning et «ameeriklased ja araablased peavad hästi järele mõtlema, kas nad ikka tahavad seda». See, kas Venemaa on valmis Assadi režiimi kaitsel tõepoolest minema konfliktile saudide ja türklastega, keda toetavad Ameerika Ühendriigid, on ebaselge, kuid selge on see, et möödunud nädalal Münchenis lääneriikide ja Venemaa esindajate sõlmitud Süüria vaherahukokkulepe kukub läbi. Obama administratsiooni palju kriitikat pälvinud välispoliitika on sellega saanud järjekordse tagasilöögi osaliseks ning Süüria jääb endiselt meie ajastu «püssirohutünniks», mis maailmarahu ähvardab.